Martin Hurt RKK, 17.01.2014
Eesti Päevalehe 17.01.2014 juhtkiri sisaldas hulganisti vastuargumente Eesti võimalikule sõjalisele missioonile Kesk-Aafrika Vabariiki. Avalik arutelu sel teemal, nagu kõikide rahvusvaheliste operatsioonide puhul on ülimalt positiivne ja vajalik. Eesti julgeolekupoliitilisi otsuseid ei tohiks langetada suletud uste taga ilma sisulise diskussioonita. Eesti Päevalehe juhtkiri tõstatabki küsimuse miks Eesti peaks saatma oma kaitseväelased Aafrikasse. Kas Eesti julgeolekul on üleüldse mingisugune seos rahutustega Kesk-Aafrikas? Intrigeeriv küsimus, millele esmapilgul on olemas lihtne eitav vastus.
Kesk-Aafrika Vabariigis on rahutuste tõttu ca miljon inimest olnud sunnitud põgenema oma kodudest, mistõttu nii Euroopa Liit kui ka Aafrika Liit on sekkumas. Prantsusmaa, kes sarnaselt Eestiga kuulub Euroopa Liitu ja NATOsse on palunud liitlastelt sõjalist abi, et ühiste jõududega taastada riigis kord.
Eestil ei ole mittemingisugust juriidilist kohustust osaleda taolistes ettevõtmistes pannes kaalukausile meie kaitseväelaste elu ja tervise. Isegi kui selline juriidiline kohustus eksisteeriks, oleks sellest kindlasti võimalik kõrvale hiilida. Pealegi käituvad viimasel ajal paljud riigid samamoodi. USA otsustas paljude jaoks ootamatult Liibüa sõjalises operatsioonis juhtrolli mitte võtta. Ka Saksamaa hoiab oma relvajõudusid kodumaal säästmaks sõjaväelaste elusid ja poliitikute karjääre.
Aga ikkagi – kuidas eesti inimesel on tavaks käituda juhul, kui naabrimees tuleb abi paluma? Kas lihtne ja aus inimene hakkab koheselt paragrahvi taha peituma või muid ettekäändeid välja mõtlema, et ebameeldivast pingutusest pääseda?
Kahe ja poole kuu pärast möödub 10 aastat Eesti liitumisest NATOga. Poliitikud otsustasid rahva märkimisväärsele toetusele tuginedes ühineda maailma võimsaima kaitse-organisatsiooniga, kuna 1.3 miljoni elanikuga väikeriik ei suuda ise oma julgeolekut tagada ettearvamatu suurriigi kõrval elades. Kui Eestil peaks sõjalist abi vaja minema eeldame ju ise ka, et meie liitlased ei hakka arutlema Eesti pealinna nime üle või vaagima, kas Sillamäele on ikka vaja saata oma poegi surema.
Tõsiasi, et Sillamäe paikneb NATO liikmesriigi territooriumil ja Kesk-Aafrika Vabariik ei ole alliansi liige pole antud hetkel oluline. Eesti jaoks on ja jääb ülioluliseks suurte liitlaste toetus ja sel juhul peame ka ise olema valmis neid toetama. USA, Saksamaa ja paljud teised riigid on viimastel aastatel ilmutanud järjest väiksemat tahet võtta vastutust Euroopa julgeoleku tagamise eest. Prantsusmaa on suurepärane näide vastupidiselt käituvast riigist, kes vajadusel näitab initsiatiivi ja panustab. Ta osaleb regulaarselt NATO õhuturbemissioonil Balti riikides ja saatis sügisel toimunud suurõppusele Steadfast Jazz 2013 rohkem maaväeüksusi kui teised liitlased.
Asudes Euroopas ja olles nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmesriik, peab Eesti olema valmis panustama julgeoleku tagamisse meie lähiümbruses ja ka kaugemal, olgu see siis Bagdadis, Helmandis või Aafrikas. Seejuures on mõistagi oluline läbi arutada kõik võimalused ja riskid, et mitte kergekäeliselt ja pimesi eestlaste elusid kaalule panna.
Allikas: http://blog.icds.ee/article/ee...
Eesti väed Aafrikasse – milleks seda vaja?
Arvamus
TRENDING
