Autor: Kadri Ibrus EPLO
www.epl.ee
Riigi rahakoti hoidjatel tuleb tänavu arvestada, et toimetulekutoetusteks peab välja käima vähemalt kolm korda rohkem raha kui mullu, sest koondamishüvitiste lõppedes toimetulekutoetuse vajajate arv alles hakkab kasvama.
„Tänavu oleme arvestanud toimetulekutoetuseks ja üksikvanema täiendavaks toetuseks kokku 271 miljonit krooni,” teatas rahandusministeeriumi kõneisik Kristi Jõesaar. Mullu kulus samaks otstarbeks terve aasta peale kokku 91 miljonit krooni ehk umbes kolm korda vähem. Juba laekuvad omavalitsustelt pakilised teated, et praeguse töötuse kasvu jätkumisega on enne sügist taas lisaraha vaja.
Toimetulekutoetuse saamiseks peab inimene tõestama, et tema sissetulekute ja eluasemekulude vahe jääb alla tuhande krooni. Toetus ise ongi ühe inimese kohta kuni tuhat krooni, iga teise pereliikme kohta vaid 800 krooni. Lisaks saab taotleda ka eluasemekulude katmist – kui esitatakse sotsiaalabiosakonnale õigeks ajaks oma arved.
Vaadates toimetulekutoetuse saajate arvu, saame ettekujutuse tõelises vaesuses elajate arvust. „See näitab tõesti vaesust,” möönis Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubel. „Eks neil keeruline on, kui arvestada, kui palju jääb üheks päevaks raha,” tõdes Tuubel.
Tänavu esimese kolme kuuga on sotsiaalministeeriumi andmetel sellisesse olukorda sattunud 10 238 perekonda, kus elab 18 603 inimest. Võrdluseks: mullu sama ajaga said toetust 12 095 inimest. Kuid kui vaadata töötuse kasvu, ennustavad sotsiaaltöötajad abivajajate arvu suurenemist. Praegu saavad paljud koondatud veel töötuskindlustushüvitist, mõne kuu pärast see lõpeb. Jääb järele valida kas töötu abiraha, mis on ka 1000 krooni, või toimetulekutoetus.
Absoluutse vaesuse piir ehk elatusmiinimum üheliikmelisele leibkonnale oli juba 2007. aastal 2341 krooni kuus. Kaks viimast aastat pole statistikaamet sotsiaalministeeriumile andmeid edastanud, seega värskemad andmed puuduvad. Toimetulekupiir oli juba tollal tunduvalt suurem, kui on praegune hättasattunutele pakutav abi.
On tehtud ettepanekuid toimetulekutoetust suurendada, Tallinn käis hiljuti välja idee tõsta see 1200 krooni peale. Kristi Jõesaar rahandusministeeriumist nentis siiski, et praegusel ajal, kus toetusesaajate arv on hüppeliselt kasvanud, ei ole kuidagi võimalik toetust suurendada.
Näiteks Jõgeval, kus on üle 5000 inimese, tuleb iga kuu juurde 20–30 töötut. Toimetulekutoetuse saajate seas on inimesi kõigist vanuserühmadest, 18-aastastest kuni pensionärideni välja, kirjeldas linna sotsiaaltöötaja Luule Palmiste. „Palju on suurperesid. Näiteks on meil kümne lapsega pere, kus isa kaotas äkki töö, ema pole kunagi tööl käinud,” sõnas Palmiste.
Raskustesse satuvad kallil kütteperioodil ka abielupaarid, kui üks on töövõimetuspensionär ja teine kaotab töö või kui mõlemad liikmed on lihtsalt pensionärid. „Kui töötute hulk niimoodi kasvab, siis ei tule praeguse rahaga välja,” tõdes Palmiste.
Sama arvas Meeli Tuubel Valgast. „Meil ei jäänud eelmisel aastal ka midagi reservi,” tõdes Tuubel. „Meie töötust iseloomustab stabiilsus,” nentis ta.
Pangalaenuga maadlejaid riik ei aita
Päevalehega rääkinud sotsiaaltöötajate sõnul on üks raske rühm pangalaenude tagasimaksmisega raskustesse sattunud, keda riik toimetulekutoetusega ei aita, sest pangalaenu toetuse maksmisel ei arvestata.
Kui töötuks jäänud inimesel on pangalaen ja ta ei suuda seda maksta, aitavad teda näiteks vanemad või tuttavad. Raha kantakse laenumakse tasuja pangaarvele, kuna pangakonto on seotud laenulepinguga. Linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad küsivad pangakonto väljavõtteid ja seal peegelduvad vastavad ülekanded. Seaduse kohaselt tuleb neid käsitada toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuna ja toimetulekutoetust taotleda ei saa. Seega ei jää inimesel elamiseks üldse raha ja siiski kummitab teda korterist ilmajäämine.
Sotsiaalministeeriumist kinnitati, et praegu ei ole kavas muuta seadust selliselt, et pangalaenu arvestataks toetuse maksmisel. „Kui seda võimaldada, oleks väga raske eesmärgipärast kasutust tuvastada,” vahendas ministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.
Tallinnas ootab öömaja 400 inimest
„Toimetulekutoetuse taotlejate arv on suurenenud ja taotlejate sihtrühm muutunud, lastega pered on kõige suurem valupunkt,” kinnitas Tallinna abilinnapea Merike Martinson. „Linnaosade info põhjal ei jätku toimetulekuohus lastevanematel sageli raha, et võimaldada lastel osta ühistranspordi sõidupiletit, samuti napib raha kooliskäimisega seotud kulutuste katteks, sh koolivahendid, kooliga seotud ühisüritused ja külaskäigud, isegi riided,” kirjeldas Martinson.
Tallinna sotsiaaltöö keskuse direktori Kersti Põldemaa sõnul on praegu linna majutusüksuse järjekorras 400 inimest. „Kodutuksjäämine on pikemaajaline protsess. Mõni tõuseb jalule kuu möödudes, mõni ei tõuse. Praegu tuleb hättasattunute hulgast kindlasti ka kaotajaid,” oli Põldemaa kindel.
Tallinna linnas on esimese kolme kuuga makstud toimetulekutoetust juba 4 371 397 krooni, mullu samal ajal maksti 2,16 miljonit krooni ehk kaks korda vähem. Raha jätkub praeguse seisuga arvestuslikult aasta keskpaigani, kõige rohkem augustini. Esimese kolme kuuga maksti toetust 1172 perele, kus on 1878 pereliiget.
Eesti: Vaesuse küüsi langenud inimeste arv suureneb röögatult EPLO (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Kus on nüüd kanadalastest sõbrad, kes viimased kaks aastat on ainult positiivses meeleolus kõnelenud Eesti majandus tõusust? Veelgi enam, nad tänitasid igasugused vastuväited inimestelt, kes neid hoiatasid täiesti fiktiivsetest tingimustest mis ajendavad viimase aja majanduse edukust. Kahjuks välismaal elavad eestlased uppusid oma eufooriasse, nüüd aga pelgates igat võimalust aru andmast oma valedest arvamustest. Kainest mõtlemisest on saanud defitsiit kaup vist igas riigis. Balti riikide tagasilöögid on osutunud olema palju hullemad kui keegi oleks seda algul arvanud võimalik olevat. Ilusat maipüha tähistamist kõigile.
Arvamus
TRENDING
