Eesti: Vaesuse küüsi langenud inimeste arv suureneb röögatult EPLO (1)
Arvamus | 26 Apr 2009  | EWR OnlineEWR
Autor: Kadri Ibrus EPLO
www.epl.ee

Rii­gi ra­ha­ko­ti hoid­ja­tel tu­leb tä­na­vu ar­ves­ta­da, et toi­me­tu­le­ku­toe­tus­teks peab väl­ja käi­ma vä­he­malt kolm kor­da roh­kem ra­ha kui mul­lu, sest koon­da­mishüvi­tis­te lõppe­des toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se va­ja­ja­te arv al­les hak­kab kas­va­ma.

„Tä­na­vu ole­me ar­ves­ta­nud toi­me­tu­le­ku­toe­tu­seks ja üksik­va­ne­ma täien­da­vaks toe­tu­seks kok­ku 271 mil­jo­nit kroo­ni,” tea­tas ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi kõnei­sik Kris­ti Jõesaar. Mul­lu ku­lus sa­maks ots­tar­beks ter­ve aas­ta pea­le kok­ku 91 mil­jo­nit kroo­ni ehk um­bes kolm kor­da vä­hem. Ju­ba lae­ku­vad oma­va­lit­sus­telt pa­ki­li­sed tea­ted, et prae­gu­se töö­tu­se kas­vu jät­ku­mi­se­ga on en­ne sügist taas li­sa­ra­ha va­ja.

Toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se saa­mi­seks peab ini­me­ne tões­ta­ma, et te­ma sis­se­tu­le­ku­te ja elua­se­me­ku­lu­de va­he jääb al­la tu­han­de kroo­ni. Toe­tus ise on­gi ühe ini­me­se koh­ta ku­ni tu­hat kroo­ni, iga tei­se pe­re­liik­me koh­ta vaid 800 kroo­ni. Li­saks saab taot­le­da ka elua­se­me­ku­lu­de kat­mist – kui esi­ta­tak­se sot­siaa­la­bio­sa­kon­na­le õigeks ajaks oma ar­ved.

Vaa­da­tes toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se saa­ja­te ar­vu, saa­me et­te­ku­ju­tu­se tõeli­ses vae­su­ses ela­ja­te ar­vust. „See näi­tab tões­ti vae­sust,” möö­nis Val­ga lin­na­va­lit­su­se sot­siaa­la­bia­me­ti ju­ha­ta­ja Mee­li Tuu­bel. „Eks neil kee­ru­li­ne on, kui ar­ves­ta­da, kui pal­ju jääb üheks päe­vaks ra­ha,” tõdes Tuu­bel.

Tä­na­vu esi­me­se kol­me kuu­ga on sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi and­me­tel sel­li­ses­se olu­kor­da sat­tu­nud 10 238 pe­re­kon­da, kus elab 18 603 ini­mest. Võrd­lu­seks: mul­lu sa­ma aja­ga said toe­tust 12 095 ini­mest. Kuid kui vaa­da­ta töö­tu­se kas­vu, en­nus­ta­vad sot­siaaltöö­ta­jad abi­va­ja­ja­te ar­vu suu­re­ne­mist. Prae­gu saa­vad pal­jud koon­da­tud veel töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist, mõne kuu pä­rast see lõpeb. Jääb jä­re­le va­li­da kas töö­tu abi­ra­ha, mis on ka 1000 kroo­ni, või toi­me­tu­le­ku­toe­tus.

Ab­so­luut­se vae­su­se piir ehk ela­tus­mii­ni­mum ühe­liik­me­li­se­le leib­kon­na­le oli ju­ba 2007. aas­tal 2341 kroo­ni kuus. Kaks vii­mast aas­tat po­le sta­tis­ti­kaa­met sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi­le and­meid edas­ta­nud, see­ga värs­ke­mad and­med puu­du­vad. Toi­me­tu­le­ku­piir oli ju­ba tol­lal tun­du­valt suu­rem, kui on prae­gu­ne hät­ta­sat­tu­nu­te­le pa­ku­tav abi.

On teh­tud et­te­pa­ne­kuid toi­me­tu­le­ku­toe­tust suu­ren­da­da, Tal­linn käis hil­ju­ti väl­ja idee tõsta see 1200 kroo­ni pea­le. Kris­ti Jõesaar ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mist nen­tis siis­ki, et prae­gu­sel ajal, kus toe­tu­se­saa­ja­te arv on hüppe­li­selt kas­va­nud, ei ole kui­da­gi võima­lik toe­tust suu­ren­da­da.

Näi­teks Jõge­val, kus on üle 5000 ini­me­se, tu­leb iga kuu juur­de 20–30 töö­tut. Toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se saa­ja­te seas on ini­me­si kõigist va­nu­serühma­dest, 18-aas­tas­test ku­ni pen­sionä­ri­de­ni väl­ja, kir­jel­das lin­na sot­siaaltöö­ta­ja Luu­le Pal­mis­te. „Pal­ju on suur­pe­re­sid. Näi­teks on meil kümne lap­se­ga pe­re, kus isa kao­tas äk­ki töö, ema po­le ku­na­gi tööl käi­nud,” sõnas Pal­mis­te.

Ras­kus­tes­se sa­tu­vad kal­lil kütte­pe­rioo­dil ka abie­lu­paa­rid, kui üks on töövõime­tus­pen­sionär ja tei­ne kao­tab töö või kui mõle­mad liik­med on liht­salt pen­sionä­rid. „Kui töö­tu­te hulk nii­moo­di kas­vab, siis ei tu­le prae­gu­se ra­ha­ga väl­ja,” tõdes Pal­mis­te.

Sa­ma ar­vas Mee­li Tuu­bel Val­gast. „Meil ei jää­nud eel­mi­sel aas­tal ka mi­da­gi re­ser­vi,” tõdes Tuu­bel. „Meie töö­tust ise­loo­mus­tab sta­biil­sus,” nen­tis ta.

Pan­ga­lae­nu­ga maad­le­jaid riik ei ai­ta

Päe­va­le­he­ga rää­ki­nud sot­siaaltöö­ta­ja­te sõnul on üks ras­ke rühm pan­ga­lae­nu­de ta­ga­si­maks­mi­se­ga ras­kus­tes­se sat­tu­nud, ke­da riik toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se­ga ei ai­ta, sest pan­ga­lae­nu toe­tu­se maks­mi­sel ei ar­ves­ta­ta.

Kui töö­tuks jää­nud ini­me­sel on pan­ga­laen ja ta ei suu­da se­da maks­ta, ai­ta­vad te­da näi­teks va­ne­mad või tut­ta­vad. Ra­ha kan­tak­se lae­nu­mak­se ta­su­ja pan­gaar­ve­le, ku­na pan­ga­kon­to on seo­tud lae­nu­le­pin­gu­ga. Lin­nao­sa­de sot­siaal­hoo­le­kan­de osa­kon­nad küsi­vad pan­ga­kon­to väl­javõtteid ja seal pee­gel­du­vad vas­ta­vad üle­kan­ded. Sea­du­se ko­ha­selt tu­leb neid kä­si­ta­da toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se ar­ves­ta­mi­sel sis­se­tu­le­ku­na ja toi­me­tu­le­ku­toe­tust taot­le­da ei saa. See­ga ei jää ini­me­sel ela­mi­seks üld­se ra­ha ja siis­ki kum­mi­tab te­da kor­te­rist il­majää­mi­ne.

Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mist kin­ni­ta­ti, et prae­gu ei ole ka­vas muu­ta sea­dust sel­li­selt, et pan­ga­lae­nu ar­ves­ta­taks toe­tu­se maks­mi­sel. „Kui se­da võimal­da­da, oleks vä­ga ras­ke eesmär­gipä­rast ka­su­tust tu­vas­ta­da,” va­hen­das mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Eli Lil­les.

Tal­lin­nas oo­tab öö­ma­ja 400 ini­mest

„Toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se taot­le­ja­te arv on suu­re­ne­nud ja taot­le­ja­te sihtrühm muu­tu­nud, las­te­ga pe­red on kõige suu­rem va­lu­punkt,” kin­ni­tas Tal­lin­na abi­lin­na­pea Me­ri­ke Mar­tin­son. „Lin­nao­sa­de in­fo põhjal ei jät­ku toi­me­tu­le­kuo­hus las­te­va­ne­ma­tel sa­ge­li ra­ha, et võimal­da­da las­tel os­ta ühist­rans­por­di sõidu­pi­le­tit, sa­mu­ti na­pib ra­ha koo­lisk­äi­mi­se­ga seo­tud ku­lu­tus­te kat­teks, sh koo­li­va­hen­did, koo­li­ga seo­tud ühisüri­tu­sed ja külask­äi­gud, ise­gi rii­ded,” kir­jel­das Mar­tin­son.

Tal­lin­na sot­siaaltöö kes­ku­se di­rek­to­ri Kers­ti Põlde­maa sõnul on prae­gu lin­na ma­ju­tusüksu­se jär­je­kor­ras 400 ini­mest. „Ko­du­tuksjää­mi­ne on pi­ke­maa­ja­li­ne prot­sess. Mõni tõuseb ja­lu­le kuu möö­du­des, mõni ei tõuse. Prae­gu tu­leb hät­ta­sat­tu­nu­te hul­gast kind­las­ti ka kao­ta­jaid,” oli Põlde­maa kin­del.

Tal­lin­na lin­nas on esi­me­se kol­me kuu­ga maks­tud toi­me­tu­le­ku­toe­tust ju­ba 4 371 397 kroo­ni, mul­lu sa­mal ajal maks­ti 2,16 mil­jo­nit kroo­ni ehk kaks kor­da vä­hem. Ra­ha jät­kub prae­gu­se sei­su­ga ar­ves­tus­li­kult aas­ta kesk­pai­ga­ni, kõige roh­kem au­gus­ti­ni. Esi­me­se kol­me kuu­ga maks­ti toe­tust 1172 pe­re­le, kus on 1878 pe­re­lii­get.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
.01 May 2009 02:18
Kus on nüüd kanadalastest sõbrad, kes viimased kaks aastat on ainult positiivses meeleolus kõnelenud Eesti majandus tõusust? Veelgi enam, nad tänitasid igasugused vastuväited inimestelt, kes neid hoiatasid täiesti fiktiivsetest tingimustest mis ajendavad viimase aja majanduse edukust. Kahjuks välismaal elavad eestlased uppusid oma eufooriasse, nüüd aga pelgates igat võimalust aru andmast oma valedest arvamustest. Kainest mõtlemisest on saanud defitsiit kaup vist igas riigis. Balti riikide tagasilöögid on osutunud olema palju hullemad kui keegi oleks seda algul arvanud võimalik olevat. Ilusat maipüha tähistamist kõigile.

Loe kõiki kommentaare (1)

Arvamus