Prognoosifilosoofia aspekte -II /kahes osas/

Kas majanduse(teaduslik) strateegiline prognoos või konjunktuurne antud (hetke)perioodi seire konstateerimine ka seireprognoosina?
II osa
Eesti majandusteaduse probleemhäda on selles et - selle asemel, et tegeleda riigi koordineeritud strateegilise arengukavaga, on tihti igapäevaselt kasutatud „kõige madalamat järku arengumudeli kava“, s.o. tänapäeva „konjunktuurse seirena olukorra seisundist ja seda staatilist olustikku“ esitatakse Valitsusele strateegilise prognoosi pähe.
Sarnaselt „töötas“ aastaid ka EV majandusministeerium ja „hambutu“ Eesti Arengufond, millist finantseeriti külluslikult Eesti Telekomi riigiaktsiate dividendide kaudu. Arengufondil lasti mugavalt tukkuda tosinkond aastat nn. „seirepositsioonis“, mida nagunii teeb Eesti Konjunktuuri Instituut kvartalite lõikes! Selgituseks, - konjunktuur on piirkonna arengu asjaolude ja turutingimuste üldseisund.
Kui praegu meedias esinenud hr. Indrek Neivelt sõnas, et riigi strateegilist arengut polegi olnud sisuliselt kümme aastat, siis tal on õigus; - aga ta oleks pidanud lisama, et ka tema ise istus juhina Arengufondi palgal aastaid just sel ajal. No comment!

Nii on OECD ekspertide jõulises esituses olemas arenguraportid ja „neid“ nüüd Eestis aktsepteeritakse ning meie „transiidiseire-teadlased ja mõjuagendid“ on suutnud riigi koordineeritud majandusearengut „takistada tosinkond aastat kas rumalusest või teadlikult...“.
Kui soovitakse teada nimesid, siis vaadake vastutavate persoonide loetelu mõõdunud aastatel selles valdkonnas.

Nagu oli logistiline transiidiäri läbi Eesti sadamate vaid riigi algarengustaadiumi lühietapiks, siis sellisel tasemel on see lõppemas ja see oli ka „selliselt organiseerituna“ loogiliselt ette teada. Aga kuidas „töötab professionaalne globaalne Rotterdami transiidiäri“, seda võite jälgida ka interneti kaudu...
Praegu valimistele eelneval ajajärgul jääb vaid lootuseks, et ehk EV Majandusministeeriumi „naistevägi“ ja hr.„Jevgeni Onegin“ on targemad ja saavad aru olukorra tõsidusest riigis...!

P.S. See esitatud lugu ei ole parastamiseks mõeldud, vaid näitamaks – kui „madal“ on olnud riigi majandusministeeriumis mõtte-tase strateegilise prognoosimise alal ning ülikoolides õppeprogrammid strateegilise (tehnoloogia) prognoosimise valdkonnas, kus analüüsi ja prognoosimist võiks korraldada ning teostada, näiteks PESTEn-meetodil.
Kahes osas, II osa
Vaata ka I osa

Lugupidamisega
Mati Pungas, 13. maikuu kolmapäev (mitte reede) 2014.a

Prognoosifilosoofia aspekte -I /kahes osas/

Kas majanduse(teaduslik) strateegiline prognoos või konjunktuurne antud (hetke)perioodi seire konstateerimine ka seireprognoosina?
I osa, vaata ka II osa
Kõigepealt mõned terminoloogilised selgitused lihtsustatult:
→ mustlasnaise ennustamine paari eurose tasu eest → pro majanduse konjunktuurne seire (ka seireprognoosid) → pro majanduse (teaduslik-) strateegiline prognoosimine /ingl. k.–forecast/ , - need terminoloogilised mõisted ei ole teaduslik-morfoloogiliselt sünonüümid.

Tallinnas toimus 27. veebruaril 2013.a OECD-seminar „OECD Innovation Strategy“, mida juhtis OECD poolt teaduse, tehnoloogia ja tööstuse divisioni juht Mr. Dominique Guellec, kes esines ka oluliste ettekannetega.
Kohal olid minister Aaviksoo, Tartu Ülikooli rektor prof. Volli Kalm, TTÜ teadusprorektor prof Erkki Truve, akadeemikud, vastutavad eksperdid Arengufondist, ministeeriumidest, ülikoolide doktorandid, arengutöötajad ettevõtetest.
Kui ma lõunasöögi ajal küsisin Mr. Guellac`ilt, et „...miks esineti nii labaste strateegilise prognoosimise algtõdede programmseminariga Eesti juhtkonnale ning teadlastele?“, siis mulle vastuseks oli tema muigega lause: -„...et just selline algtaseme innovatsiooni strateegia seminari-programm telliti Eesti Haridus ja Teadusministeeriumi poolt...?!“.
No comment!
Riigis on tavaliselt ühiskonna majanduse vastutavaks institutsiooniks effektiivse strateegilise prognoosimise koordineeritud korraldamise ja täitmise puhuks – Majandusministeerium, millisel on ka uuringute tellija vastutus ja kontroll riigi ees; nii on see ka Saksamaa Liitvabariigis korraldatud, sest Saksamaal on majandusministeerium „tähtsaim“ – „Nr.1 Ministeerium“.
Eestis ei vastuta strateegilise prognoosimise korraldamise eest senini mitte keegi; meenutuseks, - et kui ma küsisin Tallinnas EBS-is avalikku loengut pidava tolleaegse EV peaministri Mart Laari käest küsimuse: „Kes vastutab Eesti Vabariigis tehnoloogilise arengu ja prognoosi korraldamise eest...?“, siis vastuseks oli peaministrilt „... sõnatu vaikus...“.
Ilmselt „ta“ ei saanud isegi selle küsimuse tõsidusest aru, - aga EBS-i omanik-professor Madis Habakuk näitas mulle rusikat...! Nüüd ei saa aga loomulikult – haigelt mehelt selle küsimuse mõistmist-arusaamist üldsegi nõuda...
Vaata ka IIosa

Lugupidamisega
Mati Pungas, 13. maikuu kolmapäev (mitte reede) 2014.a