Välisluureameti juht Kaupo Rosin. Foto: Delfi ekraanitõmmis
2023. aastal on sõjaline rünnak Eesti vastu ebatõenäoline, sest Venemaa on sõjaliselt seotud Ukrainas. Kuid sõja lõppedes on ette näha ka julgeolekuriskide suurenemist Eestile.
Balti riikide seisukohast on Venemaal veel piisavalt sõjalist võimekust, et meie piirkonnas usutavat sõjalist survet avaldada. Venemaa Relvajõudude võimed saab kvantitatiivselt taastada Eesti piiri vahetus läheduses kuni nelja aastaga.
Kui eelmise aasta raportis märgiti, et diplomaatilise või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses on oht, et Venemaa tugevdab poliitilist-sõjalist survet Balti riikidele pikaajalises perspektiivis, siis tänavu on sellele pandud külge juba ajaline daatum: jutt käib praeguse kümnendi keskpaigast.
Välisluureameti juhti Kaupo Rosina sõnul on Venemaa demonstreerinud otsuseid, mis pole kasulikud ei talle endale ega kellelegi teisele.
„Sõja laiendamisega Ukrainas demonstreeris Venemaa oma tahet ja oskust teha äärmiselt rumalaid otsuseid ja võib-olla ka väärkalkulatsioone, sest sõda ei läinud ju selliselt nagu algselt plaanitud,“ sõnas ta. „On tõenäoline, et Venemaa teeb tulevikus selliseid otsuseid veel, mis talle endale ega kõigile teistele kasulikud pole. Oht on kasvanud.“
Välisluureameti analüüsi kohaselt peab Venemaa Balti riike NATO haavatavamaks osaks, mistõttu oleksid need NATO ja Venemaa konflikti korral koht, kus sõjalist survet avaldada.
Eesti välisluure ei näe, et Venemaa juhtkond loobuks Ukrainas oma eesmärkidest, seda seal kohatud vastupanule ja saadud kaotustele vaatamata.
Ehkki ukrainlaste kaitsetahe, riigi relvajõudude võitlusvõime ning lääneriikide ühtsus Ukraina toetamisel üllatasid Kremlit, ei ole Venemaa strateegiline eesmärk muutunud ning Ukraina allutamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmine on endiselt Venemaa siht, võib lugeda raportis.