www.DELFI.eeTALLINNA SADAM 4
Peamiselt suunduvad Eesti inimesed tööle ja elama Soome
Foto: TERJE LEPP
Väljaränne Eestist on kiirenenud viimasel paaril aastal ning 2012. aasta seisuga loob välismaal lisandväärtust ja maksab makse juba pea 83 000 Eesti kodanikku.
Paremate töötingimuste ja eneseteostusvõimaluste otsingul on inimesed lahkunud maapiirkondadest suurematesse linnadesse või sootuks välismaale.
Vähetähtis pole ka see, et hinnad on kasvanud kiiremini kui sissetulekud ning eestlase jõukus on keskmise eurooplasega võrreldes samal tasemel kui viis aastat tagasi.
Tööinimeste lahkumine Eestist ja ümberpaiknemine Eesti-siseselt, samal ajal kui rahvastik järjest väheneb ja vananeb, tähendab uusi väljakutseid ja riske Eesti arengule nii kohaliku kogukonna tasandil kui ka riigile tervikuna, märgib riigikontroll oma aastaraportis.
Inimesed lahkuvad Eestist
Uuringud Euroopas on näidanud, et olukord tööturul on peamine, mis mõjutab inimesi elukohariiki vahetama. Madalad palgad ja paigalseisev ostujõud on ilmselt ka Eesti puhul üheks ajendiks, mis sundinud inimesi piiri taha tööle ja elama asuma.
Viimase viie aastaga on välismaal elavate Eesti kodanike arv kahekordistunud. Rahvastikuregistri andmed näitavad, et 2012. aasta lõpu seisuga elas välismaal pea 83 000 Eesti kodanikku. Tegelik arv võib aga olla suuremgi, kuna kõik väljarännanud ei pruugi seda ametlikult kinnitada.
Väljaränne on hoogustunud viimasel paaril aastal
Riigikontroll märgib oma aastaraportis, et väljaränne ei kiirenenud hüppeliselt mitte majanduskriisi raskeimatel aastatel, vaid on hoogustunud hoopis viimasel paaril aastal. Kui 2009. aastal rändas Eestist välja alla 5000 inimese, siis 2012. aastal 10 800 isikut.
Eestisse sisse rändas veidi üle 4000 inimese, mistõttu jäi rändesaldo 2012. aastal ligemale 7000 inimesega miinusesse. Peamised sihtriigid, kuhu Eestist tööle ja elama suunduti, olid Soome, Rootsi, Norra ning Ühendkuningriik.
Väljarände hüppeline kasv 2012. aastal viitab ühelt poolt ilmselt sellele, et inimene ei langeta otsust elukohariiki vahetada kergelt ning vajab oma võimalustes selguse saamiseks aega. Teisalt võib rände kiirenemine näidata, et inimesed on oma eluolu liiga aeglases paranemises pettunud.
Väljarände kasvu põhjuseks võib olla ka järelemineku efekt: ülejäänud pereliikmed järgnevad teise riiki varem tööle suundunud pereemale või -isale. Sellisel juhul on väljarännanuid veelgi keerulisem Eestisse tagasi tuua, nentis riigikontroll oma aastaraportis.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
tants kestab veel...06 Nov 2013 12:46
http://epl.delfi.ee/news/eesti... Linnavolinik Õnne Pillak: Nõmme linnaosa juhtidel kulub kingitustele rohkem kui toetustele.
Kommentaar05 Nov 2013 00:54
Samasugused kahjurid on nn välis-eestlastest ekstreemkapitalistid, kes oma pôgenikustaatuse allasurutusest vôi nüüd juba palju räägitud ja teadvustatud lausa psühhopaatlikust saamahimust tekkinud olukorda märkasid ja ikke all elanud, shokiseisundis ja kogemusteta rahvuskaaslaste seisundit ja olukorda ja mitte vähem usaldust ära kasutades kiiresti rikastusid (seda nimetatakse kohati eksitavalt arenguabiks ja ülesehituseks). ##Kes ennast puudutatuna tunneb - pöörake pilk sissepoole!##
maksumaksja05 Nov 2013 00:38
Maksan maksu välismaal alates 2005 ja minu minimaalne tulumaks on ligikaudu 800 eurot kuus. Ma maksan teadlikult maksu mitte Eestisse, kuni seal on vôimul vôi vôimu lähedal (elanikkonna, minu rahvuskaaslaste enamuse soovil) minu vaatevinklist eestluse säilimise seisukohalt kahjurlikud jôud: Ansipi ja Kallase erakond ja Mart Laari (eestlase identiteedi ühe peamise märgi: pôllumajanduse likvideerija) jt (Parts, kes saatis relvajôud Lihulasse ja ENK, kes teeb ebaadekvaatset tsirkust ja saab selle peale portsu hääli !!! sic!!! see näitab eestlaste taset!!!!) jne môjuvôim. (Nüüd on nad munserdanud ka väljaspool Eestit elavate eestlaste organisatsioonidesse Eestist laekuva maksurahaga muide) nende ideoloogiat järgivaid tegelasi.
25 aastat tagasi olid kôik enam-vähem vôrdsed v.a. need, kes olid "vôrdsemad", st tegid koostööd okupeerijate ja diktatuurivôimudega. Neid oli palju, aga mitte kôik ei olnud usinad. Need usinamad ja väga usinad on aga nüüd Eesti riigi eesotsas! Kuni see jätkub, ei maksa mina maksu sinna ja hoolitsen ka, et minu pension sinna ei jôuaks. Arvestage kadu, "majandajad" ainult ühe inimese näitel.
Tüüpiline reaktsioon nüüd oleks Marju Lauristini eeskujul ja ôhutusel hakata suurendama lôhet: kodu-eestlased/väliseestlased. Tuletagem meelde, et see on väga VEKSAlik. Mis aga oli VEKSA???
Selle asemel, et viha hôôruda nn tavaliste inimeste vahel tuleb kiiresti vaadata üle, kes on erakordselt rikastunud teiste arvel näiteks spetsiaalselt väikesele seltskonnale loodud seaduste kaudu mida ju juba 90-ndate algusest on toimunud vôi kes korruptsiooni ja/vôi onupojapoliitika abil on rikastunud. See ei oleks mingi kommunistlik kôikidele vôrdselt ettevôtmine (kommunistliku okupatsiooni all elanud eestlased teavad, et kommunism on kôike muud kui kôikidele vôrdselt), vaid see on elementaarne varguse ja kelmuse vastu vôitlemine.
Loe kõiki kommentaare (3)
