Eesti välisminister Margus Tsahkna ja ministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov tahavad ennast näidata kui maksumaksja rahaga vastutustundlikud ümberkäijad, kuid seejuures ei suuda nad metsa puude tagant näha,
kirjutab Eesti Päevaleht.
Nende lühinägeliku otsuse tagajärjel koondatakse 45 välisministeeriumi ametnikku ja pannakse kinni Eesti peakonsulaadid USA-s. Järgmise nelja aasta jooksul peaks nii kokkuhoidu saavutama umbes 4,8 miljonit eurot: sellest enamus tuleb peakonsulaatide sulgemisest, ülejäänu peaks katma palgafondist saavutatav kokkuhoid.
Erilise tähelepanu all on olnud just peakonsulaatide sulgemise aspekt: nendelt säästetav summa tundub olevat sümboolne. Kas okupatsiooniajastul Eesti riiklikku järjepidevust hoidnud asutuse ajaloo prügikasti tõstmist saab õigustada säästukopikatega, mis ministeeriumi eelarvesse alles jäävad?
New Yorgi peakonsulaat on nimelt ainus Eesti esindus, mis on järjepidevalt tegutsenud 1922. aastast, kuid see välisministrit ei kõiguta. Eesti Päevaleheni on jõudnud mitteametlikud ministeeriumi arvamused, et läbi aastakümnete Eesti vabaduse eest seisnud diplomaat Ernst Jaaksoni pärandit tähtsaks pidavate inimeste „rahustamiseks“ võib ju kusagile püstitada Jaaksoni bareljeefi, büsti või mälestustahvli.
„Ameerikas on praegu 18 lähetatud diplomaati ja viis erialadiplomaati. Pärast konsulaatide sulgemist on need arvud 16 ja viis,“ teatas ministeeriumi avalike suhete osakonna juht Mihkel Tamm. „Kaotame San Francisco ja New Yorgi [peakonsulaatide] sulgemisega neli ametikohta, ent Washingtoni luuakse kaks lisakohta: konsulaar- ning majandusametnik.“
Samas paistab välisministeeriumil puuduma arusaam, kui suur USA tegelikult on ja kui palju teeb konsulaarabi vajavate eestlaste elu raskemaks 5 tunnine lennusõit ja kolme tunnine ajavahe.
Samuti ei ole konsulaadi eesmärk ainult dokumente uuendada ja välja anda, selle asutuse roll on mitmetasandilisem. Üks valdkond on tõesti kodanikud, ent teine oluline teema on Eesti nähtaval hoidmine, meie majandushuvide esindamine, laiemalt ka kogukonna ja Eesti asja ajamine. Selle poolest torkab peale New Yorgi peakonsulaadi silma ka sellest 4000 kilomeetri kaugusel läänes paiknev San Francisco peakonsulaat.
Los Angelese väliseestlaste esindaja Renee Meriste loetles EPL-ile mitu põhjust, miks peakonsulaatide sulgemise otsus meie riigi positsiooni halvendab.
„Esiteks: inimsuhted vähenevad ja halvenevad igas elu aspektis. Teiseks: ühenduse ja abi saamine Washingtoni saatkonna kaudu hakkab olema eestlaste jaoks palju aeganõudvam. Kolmandaks: San Francisco, California ja New Yorgi ametkondade ja organisatsioonide kutsete nimekirjast jääb Eesti välja ja ajaga ununeb, et Eesti selles nimekirjas üldse oli. Ning neljandaks: Eesti nähtavus ja meie kohta teadmine Ameerika ühiskonnas väheneb kordades väga kiiresti,“ tõi ta esile neli probleemkohta.
Peale pragmaatiliste argumentide on tähelepanu keskpunkti tõusnud ka laiemalt inimeste õiglustunnet riivav ressursipaigutus. Välisministeerium räägib küll kokkuhoiust, ent samal ajal kulutatakse 360 000 dollarit aastas Eesti ÜRO saadiku residentsi tarbeks, mis oma luksusega tekitab nii mõneski küsimusi, kas jutt rahalistest raskustest vastab ikka tõele.
Loe lähemalt:
https://epl.delfi.ee/artikkel/...
