Välisminister Urmas Paeti sõnul on ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesus Eestile oluline saavutus, aga kahtlemata ka vastutus olla rahvusvahelise foorumi liikmeks, kus arutatakse kogu maailmas toimuvaid inimõiguste arenguid, väljakutseid ja rikkumisi ning aidatakse kaasa konfliktidele ja massilistele inimõiguste rikkumistele reageerimisele ning ennetusele. „Inimõiguste nõukogu on näidanud, et on võimeline tõsiste inimõiguste rikkumiste korral üsna kiiresti reageerima,“ lisas välisminister.
Paeti sõnul on inimõiguste edendamine ja kaitse Eesti sise- ja välispoliitika üks prioriteete. „Eesti esitas oma kandidatuuri juba aastal 2005. Selle pikaajaliselt ette planeeritud eesmärgi saavutamise nimel on välisministeerium sihipäraselt tegutsenud,“ lisas ta.
Eesti on oma panust ja aktiivsust ÜROs Paeti sõnul aasta-aastalt suurendanud. „Eesti on ühinenud enamiku ÜRO olulisemate inimõigusalaste konventsioonidega ning esitab regulaarselt nende konventsioonide rakendamise aruandeid. Viimastel aastatel on süsteemselt tugevdatud Eesti rahvusvahelist inimõiguseid kaitsva ja edendava riigi mainet, erinevates foorumites on tutvustatud Eesti jaoks prioriteetseid inimõiguste alaseid teemasid, on tihendatud suhteid samameelsete riikidega ja kogutud Eesti inimõiguste nõukogu kandidatuurile riikide toetust,“ lisas välisminister Paet.
Inimõiguste nõukogu liikmesus on loogiline jätk Eesti senisele inimõigustealasele tegevusele ÜROs, aga ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liige Eesti on.
ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena on Eestile olulised senised prioriteetteemad: demokraatia, põhiõiguste ning õigusriigi põhimõtete toetamine; väljendusvabadus ning kasvava teemana ka internetivabaduse kaitse ja edendamine; naiste ja laste õigused, põlisrahvaste õigustega seotud küsimused ja muud teemad.
Inimõiguste nõukogu asutati ÜRO peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006. aastal Inimõiguste komisjoni järglasena. Inimõiguste nõukogu loomine oli oluline samm edasi inimõiguste kaitsel ja edendamisel maailmas.
VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND