Valitsus kavatseb neljapäeval anda Eesti kodakondsuse 103 inimesele, kes on täitnud kodakondsuse saamiseks vajalikud tingimused.
Valitsuse korralduse eelnõu kodakondsuse andmiseks kannab neljapäeval kell 10 algaval valitsuse istungil ette siseminister Marko Pomerants.
Mullu andis valitsus Eesti kodakondsuse 1670 inimesele, mis on väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel.
Määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenes aastaga 5502 inimese võrra. Kui mullu 1. jaanuari seisuga elas Eestis 110 315 määratlemata kodakondsusega inimest, siis tänavu 1. jaanuaril oli kehtiv elamisluba või elamisõigus 104 813 määratlemata kodakondsusega inimesel.
Kodakondsuse andmine on Eestis viimastel aastatel pidevalt vähenenud. 2008. aastal andis Eesti kodakondsuse 2124 inimesele, 2007. aastal 4228 inimesele ja 2006. aastal 4753 inimesele.
Eesti sai möödunud kümnendil kõige rohkem kodanikke juurde 2005. aastal, kui valitsus andis kodakondsuse 7072 inimesele. 2004. aastal sai Eesti juurde 6523, 2003. aastal 3706, 2002. aastal 4091, 2001. aastal 3090 ning 2000. aastal 3425 kodanikku.
Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui Eesti kodakondsuse sai 22 773 inimest.
1999. aastal sai Eesti kodakondsuse 4534 inimest, 1998. aastal 9969 inimest, 1997. aastal 8124 inimest, 1996. aastal 22 773 inimest, 1995. aastal 16 674 inimest, 1994. aastal 22 474 inimest, 1993. aastal 20 370 inimest ning 1992. aastal 5421 inimest.
Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega isikuid 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu alla üheksa protsendi elanikkonnast.