2015. aastal ehitatud Golan Tundra on 293 meetri pikkune ja 44 meetri laiune hiigellaev, mis mahutab 170 000 kuupmeetrit veeldatud gaasi ning omab taasgaasistamise seadmeid (FSRU).
Laev suudab aastas muuta gaasiks kuni 7,5 miljardit kuupmeetrit LNGd, millest jätkuks kogu Eesti ja Läti, aga ka suure osa Soome tarbeks. Neis kolmes riigis töötab ühine gaasiturg.
Golan Tundra rentimine nõuab mitmeid poliitilisi otsuseid. Gaasi põhivõrku omava Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi teatas esmaspäeval ERRis, et eeskätt eeldab see Vene gaasi ostmisest loobumist.
Asi on selles, et venelaste Gazprom saab müüa torugaasi alati LNGst natuke odavamalt. See tähendaks, et tanklaeva rentimine ei pruugi end majanduslikult ära tasuda. Golan Tundra suguse laeva rent on aga väga kopsakas, kõneldud on 50-75 miljonist eurost aastas. Niisama igaks juhuks säärast alust rentida ei tasu.
Teise võimalusena saaks Eesti laeva osta: hind oleks umbes 300 miljonit eurot.
„Ega muud otsust polekski vaja: kas jätkame Vene gaasil, kuni see voolab Saksa/Vene armust või otsustame ise vabatahtlikult loobuda ja lähme LNG-le üle,“ ütles Ekspressile Marti Hääl, kes on projekti üks eestvedajatest. „Aga seda riski ei võta ükski pank ega erakapital. Kui selle kohta saaks riigilt garantii, siis teeks ära.“
Eelmisel kolmapäeval toimunud Eesti Päevalehe energeetikakonverentsil kinnitasid nelja parlamendierakonna esindajad, et toetavad Vene gaasist loobumist kohe. Vaid Jevgeni Ossinovski sotsidest ei pidanud seda tänavu realistlikuks.
Ühtlasi vajab tanker kohta, kuhu randuda. Selleks kaaluti kolme kohta. Eesti uhkeim kaubasadam Muugal ei sobi, sest seal puudub ühendus olemasoleva gaasi põhivõrguga ning mitmekümne kilomeetri pikkuse uue torujuhtme ehitamine oleks aeganõudev ja kallis. Paldiski lõunasadamas puudub piisava pikkusega kai ning rajada tuleks ka päris pikk torujuhe. Seetõttu on sobivaim koht kai ehitamiseks Lahepere laht (see piirneb läänest Pakri ja idast Lohusalu poolsaarega), mille äärde planeeris regionaalse terminali ehitamist Alexela. Alexelal on kõik vajalikud planeeringud tehtud ning seal on olemas ühendus nii Baltimaade gaasivõrgu kui Eesti ja Soome vahelise Balticconnectori torujuhtmega.
Elering peaks rajama vaid lühikese lisatoru kaini.
Kai ise tuleb ilmselt pikk – Riigikogu liige Peeter Ernits teatas, et esmaspäeval räägiti riigieelarve kontrolli erikomisjonis lausa enam kui kilomeetri pikkusest ehitisest. „Süvendamiseks võetakse merepõhjast välja pool miljonit kuupmeetrit liiva ja rammitakse merepõhja tuhandeid vaiasid. Hakatuseks aga ehitatakse munakividest 300 meetri pikkune ajutine tamm. Liiklus Paldiski maanteel muutub poole tihedamaks. Päevas hakkab edasi-tagasi vurama 500 munakive vedavat raskeveokit. Karmid ajad nõuavad kiiret tegutsemist,“ selgitas ta.
Kai peaks olema valmis juba tänavu sügiseks. „Järgmiseks kütteperioodiks midagi muud ei ole võimalik saavutada, kui ujuvterminal ja selle vastuvõtmiseks vajalik infra. Ja seegi oleks kuue kuu maailmarekord,“ märkis Marti Hääl.
Ajutise LNG-terminali loomisega välistab Eesti võimaluse, et satub gaasipuudusesse juhul, kui Venemaa peatab gaasitarned. Sellise riski maandamiseks täidetakse praegu ka hoogsalt Lätis asuvat Inčukalnsi maa-alust gaasihoidlat. Seejuures eelistatakse Leedu kaudu saabuvat LNG-gaasi, et Venemaa saaks vähem tulu.
Kaja Kallase valitsus arutas Eestisse ajutise LNG-terminali loomist eelmisel neljapäeval. Kuna aga otsuseid veel ei sündinud, pidid projekti eestvedajad ära ütlema esimesena välja valitud tanklaevast Esperanza. Nüüd siis on kõne all Goral Tundra, kuid tollel olla teisigi kosilasi.
Kõnealune laev kuulub Bermudal registreeritud, kuid Ühendkuningriigist ja Norrast juhitavale kontsernile Golar LNG.
Samasuguse ajutise terminali võttis 2014. aastal tarvitusele Leedu. Klaipedasse kümneks aastaks ankurdatud tanklaeva Independence rentimine maksab Leedule 66 miljonit dollarit aastas, muude kuludena lisandub veel 20 miljonit dollarit aastas.
See näitab, et Vene gaasist loobumine ei ole sugugi odav. Kuid turvatunne on sageli veelgi olulisem.
Allikas: Eesti Ekspress
