Täna kohtusid Eesti kultuuriminister Anneli Ott, siseminister Kristian Jaani ning kaitseminister Kalle Laanet, et arutada politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning kaitseväe orkestrite säilitamist.
Ajal mil enamus maailma riike üritavad oma majandusi laenuraha abil turgutada, on Reformierakonna juhitud Eesti valitsuskoalitsioon asunud kulutuste kärpimisele. See puudutab ka siseministeerium ja kaitseministeerium. Üks viis kulude kokkuhoiuks on esialgsete plaanide järgi PPA ning kaitseväe orkestrite kaotamine. Kahes orkestris töötab üle 70 muusiku.
Orkestrite koondamise kava on siiski tekitanud ühiskonnas laialdast poleemikat ja vastuseisu. Ministrid leppisid kokku, et kultuuriministeerium asutab töörühma, mis otsib võimalusi orkestrite säilitamiseks. "Töörühm käib järgmiseks kolmapäevaks välja kõik lahendused, kuidas siit edasi minna," ütles Ott. Kes töörühmas on, selgub lähiajal. Ott selgitas, et koosolek just lõppes ning töörühma koostamine vajab pisut aega.
"Arusaadavalt on kõigil ministeeriumitel kärbete otsimisega muresid – see pole kunagi lihtne. Siiski nõustusime ühiselt, et orkestrite kaotamine on ühiskonnas tekitanud tugeva emotsiooni ning peame leidma viisi, kuidas orkestrid saaksid jätkata," märkis Ott. Kas orkestrid võiks liita, Ott praegu öelda ei osanud. Ta pole jõudnud ka veel Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga vestelda, kes pakkus eile, et kaitseväe orkester võiks Tallinna eelarvest töötada.
PPA orkestrile tuli koondamisotsus üllatusena. "Seda on keeruline kommenteerida. Selles suhtes, et... Arvame, et oleme oluline osa eesti kultuurist ja ka politseikultuurist. Meil on oma nägu, oleme teinud palju koostööd erinevate artistidega. Tsiviilelus oleme ka oluline osa PPAst," ütles orkestri juhataja Kristiina Veerde. "See otsus on keeruline ja mõistetamatu," lisas ta.
PPA orkestrandid olid teatest šokis. "Ütlen ausalt – muud varianti tööks pole. Kui lähevad mõlemad orkestrid, siis pooled professionaalsed orkestrandid jäävad tööta ning neile ei pakuta üldse alternatiivi. Kärbitakse ka ju huviharidust kahe miljoni piires," selgitas Veerde. Tema hinnangul ei saa elukutselised muusikud minna ka näiteks muusikakoolidesse huvihariduse kärpe pärast tööle.
