Toomas Sildam, juhataja PM

Andrus Ansipi valitsus, kes 8. mail mälestab Teise maailmasõja kõigil rinnetel hukkunud Eesti mehi, seisis eile vastamisi Vene meedia süüdistustega, nagu osaleks peaminister natside mälestusmärgi avamisel.

«Eestis avatakse võidu 60. aastapäeval mälestusmärk fašistidele,» teatas näiteks Vene infoagentuur Itar-TASS eile pärastlõunal.

Meediasüüdistuse põhjustas Eesti valitsuse otsus mälestada 8. mail Teises maailmasõjas langenud Eesti sõjamehi Maarjamäel, kus asuvad mälestusmärgid nii Saksa kui Vene mundris 60 aastat tagasi sõdinud meestele.

Möödunud aasta novembris kuulutas ÜRO Peaassamblee 8. ja 9. mai mälestamise ja lepituse päevadeks ning kutsus kõiki oma liikmesriike neid päevi «sobival viisil tähistama ning avaldama austust kõikidele Teise maailmasõja ohvritele».

Sümboolne koht

Teises ilmasõjas langenud sõjameeste mälestamine toimub Tallinna kesklinna ja Pirita vahel, Maarjamäe mälestusväljakul. Väljak valmis eelmise aasta lõpus, mälestamaks 1944. aasta Eesti kaitselahingutest osa võtnud väeosi.

Seal kõrgub kolm kiviristi, mille kõrval on plaadid Eestis sõdinud väeüksuste nimedega. Paarisaja meetri kaugusel asuvad mälestuskivid Nõukogude väeosadele ning teisel pool noort kuusikut laiub saksa sõjaväekalmistu.

«Maarjamäe puhul on tegemist sümboolse kohaga, kuhu on maetud mõlemal poolel sõdinuid, sealhulgas ka eestlastest sõjamehi,» ütles valitsuse kommunikatsioonibüroo direktor Inga Jagomäe. «Nii sümboliseerib Maarjamäe Eesti sõjamehe traagilist saatust Teises maailmasõjas.»

100 000 mobiliseeritut

Jagomäe sõnul mälestab valitsus 8. mail, mil möödub 60 aastat viimase ilmasõja Euroopa-lahingute lõpust, «kõiki Teises maailmasõjas hukkunud Eesti sõdureid, ükskõik kelle poolel nad sõdisid».

«Eesti riik ei sõdi langenutega ja austab kõigi nende mälestust, kes saatuse tahtel langesid selles sõjas,» lisa Jagomäe.

Teises maailmasõjas mobiliseerisid erinevad vaenupooled enda armeedesse umbkaudu 100 000 Eesti kodanikku – 70 000 Saksa ja 30 000 või veidi enam Vene mundrisse. Erinevail andmeil hukkus neist 20 000–40 000 meest.

Peaminister viib 8. mai hommikul valitsuse poolt pärja holokausti mälestusmärgi juurde Kloogal, osaleb emadepäeva jumalateenistusel Kaarli kirikus, kus mälestatakse ka Teises maailmasõjas hukkunuid, ning pärast Maarjamäe üritust annab Stenbocki majas vastuvõtu diplomaatilisele korpusele Teise maailmasõja lõpu tähistamiseks Euroopas.

President Arnold Rüütel ei plaani 8. mail minna ühegi mälestusmärgi juurde, kinnitas riigipea pressijuht Eero Raun. Küll aga osaleb Rüütel Kaarli kirikus hommikusel mälestusteenistusel ning esineb keskpäeval emadepäeva kõnega.

Märkmed: