Dagne Hanschmidt, Postimees reporter
Minister Paul-Eerik Rummo lähiajalookomisjon lõpetab töö, sellise teatega üllatas valitsusjuht Andrus Ansip eile parlamendipoliitikuid, mille peale tabasid teda etteheited, et Eesti loobub oma ajaloo selgitamisest välisilmale.
Kuigi ametlikult sulgeb valitsus Eesti lähiajalugu tutvustava komisjoni põhjendusel, et «selle töö on tehtud», siis Stenbocki maja telgitagustes nimetatakse tegelikuks ajendiks pettumust rahvastikuminister Rummo võimekuses.
Mitmete valitsusallikate eraviisilisi kurtmisi Postimehele Rummo haldussuutmatuse üle kinnitas eile praegu opositsiooni kuuluv endine peaminister Juhan Parts: «Komisjon ei ole minu andmetel tööga hakkama saanud.»
Lang õigustab
Partsi sõnu täiendas riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson, Res Publica välispoliitika eestkõneleja. «Rummo on näidanud täielikku võimetust sellist komisjoni juhtida ning tulemusi saavutada,» hindas ta. «Komisjon tegeles rohkem aja surnukslöömise kui sisulise tööga.»
Rummo, kelle Parts pani mullu sügisel Lihula sündmuste toimumise järel lähiajaloo komisjoni juhtima, peab selle komisjoni nüüdset sulgemist väga loogiliseks otsuseks.
«Komisjon on oma töö põhiosas ära teinud,» selgitas Rummo põhjusi, miks otsustab valitsus järgmisel nädalal tõenäoliselt sulgeda institutsiooni, mille ülesandeks on maailmale tutvustada Eesti lähiminevikku, seista vastu Venemaa propagandarünnakutele ning kaugema eesmärgina saavutada kommunismi kuritegude rahvusvaheline hukkamõist.
Saamatuses süüdistatavat erakonnakaaslasest rahvastikuministrit kaitses eile ka justiitsminister Rein Lang, kelle sõnul pidi Rummo komisjon välja töötama lihtsalt ideed, kuidas meie ajaloo tutvustamine peaks toimuma.
«Nüüdseks on need ettepanekud olemas, seega on komisjoni töö tehtud,» kinnitas ta. Langi sõnul ei saanudki Rummo töö olla edukas, kuna komisjonil ei olnud «sentigi raha», et oma ideid ellu viia.
Töö võib soikuda
Lang kinnitas, et lähiajaloo komisjoni ettepanekute alusel jaotatakse nüüd ülesanded erinevate ministeeriumide vahel, kelle tegevusi hakkab koordineerima vabariigi valitsus.
«See on demokraatlik veesegamine,» nentis Parts Langi väite peale. Nagu mitmed teised poliitikud, kardab ka Parts, et konkreetse koordineeriva üksuse ja kindla vastutaja puudumine viib olukorrani, kus teemaga ei tegele lõpuks keegi. «Mul on mure, kas praegusel valitsusel jätkub tahet asjaga tegeleda,» ütles Parts.
Ka riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa möönis eile Postimehele, et lähiajaloo uurimise ja rahvusvahelise tutvustamise hajutamine erinevatesse ministeeriumidesse, kelle töö see tegelikult pole, võib viia tegevuse lõpliku soikumiseni.
Väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei tohi olulist lähiajaloo komisjoni kaotada. «Viimastel nädalatel on toimunud suur nihe lääneriikide mõtteviisis ja arusaamises,» nentis Mihkelson. «Teema on oluline ja siin tuleb läbimõeldult tegutseda. Kuid selleks, et valitsus midagi läbimõeldult teha saaks, peab olema mingisugune koordineeriv keskus või üksus,» kinnitas ta.
Mihkelsoni sõnul võiks sulgemise asemel komisjoni viia näiteks välisministri juhtimise alla, kus see saaks senisest efektiivsemalt töötada.
Parts kinnitas ka, et Ansip peaks juhul, kui ta ikka soovib meie minevikku maailmale edasi selgitada, ühest ministrist tegema vastutaja. Otsus, milline minister koordinaatoriks määrata, peaks Partsi sõnul sõltuma inimese isikuomadustest ja võimetest, mitte ministeeriumi valdkonnast.
Eesti: Valitsus sulgeb Rummo lähiajaloo komisjoni PM
Kuumad uudised | 16 May 2005 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
