Silver Saluri
http://www.postimees.ee/ Tartumaa Vara vald võib saada mälestusmärgi Teise maailmasõja ajal eesti peresid tapnud Nõukogude käsilastele, keda ausamba mälestustahvlil nimetatakse sõjas langenud külaelanikeks.
Segast lugu uurib kaitsepolitsei, kellele asjast teatanud inimene sai tapmisähvarduse.
Sel suvel kerkis Vara valda Metsakivi külla Teises maailmasõjas hukkunud külaelanikele mälestusmärk, mille pidulik avamine on kavandatud järgmisele nädalale.
Teised kommentaarid
Postimehe andmetel ei ole aga enamik monumendil loetletud 14 inimesest kunagi Metsakivi külas elanud ning nende teod sõja ajal olid kõike muud kui eestimeelsed. Väidetavalt on tegu hoopis eesti perekondi tapnud punavõimu käsilastega, kelle hukkasid Saksa sõjaväelased. Viimast versiooni uurib kaitsepolitsei.
Vald luba ei andnud
Vara vallavanem Andres Kärp möönis, et 2005. sai Vara vallavalitsus praeguste kohalike elanike ning valla kunagiste asukate sugulastelt avalduse sõjaohvrite monumendi rajamiseks, kuid kinnitas, et vald ei ole veel ausamba kerkimiseks luba andnud ning seetõttu ei tohiks ka mingit mälestusmärki püsti olla. Postimehe andmeil on ausamba püstitamiseks nõusoleku andnud 40 inimest.
Paar nädalat tagasi käis Vara vallas ka Venemaa suursaadik Eestis Nikolai Uspenski. Vallavanema sõnul käis varem ajakirjanduses Vene luureteenistusega seostatud diplomaat koos abikaasaga tõesti Vara kandis, kuid tegu olnud mitteametliku visiidiga, näiteks osalesid Uspenskid vanausuliste püha tähistamisel.
Metsakivi külla kerkivast ausambast kapole teatanud kohaliku elaniku avalduse ja sellele lisatud tõendite põhjal algatati kriminaalmenetlus inimsusvastases kuriteos. Riigiprokurör Margus Kurm ütles intervjuus TV 3 uudistesaatele, et uuritakse väiteid, nagu oleks ausambal üles loetute hulgas inimesi, kes tapsid 1941. aastal terveid perekondi ning põletasid talusid.
Kapo asus uurima
Kriminaalmenetlust inimsusvastases kuriteos alustas kapo 24. juulil. Uurimise ajendiks on avaldus ja tõendid, millest selgub, et hävituspataljoni sõdurid ja punaarmeelased tapsid okupatsioonivõimude juhtimisel 1941. aasta suvel Vara vallas (toona Kavastu vald) tsiviilelanikke.
Kriminaalasi algatati inimsusvastase kuriteo tunnustel (Karistusseadustiku paragrahv 89 – toim), mis käsitleb massiliste vägivallategude toimepanemist riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel, uurimise eesmärk on selgitada välja kuriteo asjaolud ja tapjate isikud.
Karistusena on selliste kuritegude eest ette nähtud kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus ning need kuriteod on aegumatud. Riigiprokurör Kurm nentis aga, et ehkki inimsusvastased kuriteod ei aegu, võivad veretöö toimepanijad juba surnud olla.
