Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni andmetel juhtus ühe kerega tankeritega eelmisel aastal Läänemerel seitse õnnetust, neist neli Eesti vetes, edastas keskkonnaministeeriumi pressiteenistus.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõuniku Olev Luhteina sõnul olid neist kolm naftatankerid ja üks keemiatanker.

“Õnneks ei kaasnenud nende õnnetustega reostust, keemiatankerid on õnnetusjuhtumite puhul veel ohtlikumad kui naftatankerid. Naftat on võimalik merest kokku koguda, kuid keemiareostust peaaegu mitte. Väga vähe on selliseid kemikaale, mis jäävad pinnale, enamik lahustub vees. Samas pole Eesti valmis ulatuslike naftareostuste kõrvaldamiseks merel. Piirivalveameti mereosakonnal napib tehnilisi vahendeid,” rääkis Luhtein.

Olulisemateks Läänemerel mullu juhtunud õnnetuste põhjuseks olid madalikule sõitmine ja kokkupõrked.

Luhteina sõnul on õnnetuste arv Eesti vetes murettekitavalt suur, sest meie veeala moodustab kogu Läänemerest vaid üsna väikese osa. “Laevaliiklus meie vetes on väga tihe ning sestap on Eesti veeala küllaltki ohtlik tsoon,” lausus Luhtein.

Et tulevikus õnnetuste arv väheneks, selleks sõlmisid Eesti, Soome ja Venemaa 2001. aastal koostöömemorandumi ohutuma laevaliikluse korraldamiseks Soome lahel.

See näeb ette laevade jälgimise süsteemi väljaehitamist tuleva aasta 1. juuliks. Süsteem võimaldab laevu Soome lahel mitte ainult jälgida, vaid ka edastada kaptenitele olulist infot. Sisse viiakse ka ettekandmise süsteem, mille kohaselt peab tsooni sisenenud laev sellest vastavale riigile ette kandma.

Välja on töötatud ka liikluseraldusskeemid, mille otstarve on eelkõige tagada tankerite ohutu liiklus Soome lahel.

Läänemerel on keskmiselt 2000 laeva päevas, neist umbes 200 on tankerid.

Märkmed: