Läbirääkimised Eesti-Vene piirilepingute üle on kestnud juba sisuliselt alates 1992. aastast. Seega jõudis täna lõpule pea kolmteist aastat kestnud protsess.

Viimane oluline leping Venemaa ja Eesti vahel sõlmiti enne tänast päeva 11 aastat tagasi. 26. juulil 1994 kirjutasid presidendid Lennart Meri ja Boris Jeltsin Kremlis alla lepingud vene vägede väljaviimisest ja vene sõjaväepensionäride sotsiaalsetest tagatistest. Ning ennäe imet, veidi enam kui kuu aega hiljem oligi Vene sõjavägi Eestist läinud.

Selleks ajaks oli piiri üle riiklike läbirääkimiste töögrupis kõnelusi peetud juba pea kaks aastat. 1994. aastal olid Eesti ja Venemaa vahelised suhted soojemad, kui kunagi pärast seda ja tundus, et ka piiriküsimus saab peagi lahendatud. Seda enam, et sama aasta detsembris teatas peaminister Andres Tarand nö isikliku arvamusavaldusena, et Eesti võib nõustuda Setumaa ja Narvataguse loovutamisega, kui Venemaa tunnustab Tartu Rahu.

1996. aastal loobus Tiit Vähi valitsus nii sõjaeelse piiri nõudmisest kui Tartu Rahu sidumisest piirileppega. Sama aasta novembris kinnitas välisminister Siim Kallas Petroskois piirilepingu projekti.

1999. aastal viseeris Mart Siimanni valitsuse välisminister Raul Mälk koos Vene delegatsiooniga lepingute tehniliselt viimistletud eelnõud koos kõigi lisamaterjalidega. Nüüd olid piirilepingud allkirjastamiseks täiesti valmis. Kuid Vene pool hakkas allkirjastamisega venitama, viidates venekeelse vähemuse probleemidele Eestis ning väites, et sellises olukorras Riigiduuma lepingut ei ratifitseeriks.

Samas ei püütudki varjata lootust, et piirilepingu puudumine saab takistuseks Eesti liitumisel NATO ja Euroopa Liiduga. See arvestus osutus aga valeks ning puuduv leping hakkas hoopis segama Moskva suhteid Euroopa Liiduga, sealhulgas viisarežiimi lihtsustamist. Sel aastal üritas Venemaa pakkuda piirileppe allkirjastamist välja kui preemiat Eesti presidendi osalemise eest 9. mai võidupidustustel Moskvas. President Arnold Rüütel aga Moskvasse ei sõitnud ja nii kirjutasidki lepingud täna alla kahe riigi välisministrid.

Mart Linnart, AK

Märkmed: