Eesti ja Vene vaheline riigipiir. Foto: Amos Chapple
„Viimane aeg on selg sirgeks lüüa ja võtta tagasi allkiri sellelt häbiväärselt lepingult, mille koht on ajaloo prügikastis,“ ütles Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Henn Põlluaas pärast hääletamist.
EKRE aseesimehe Mart Helme sõnul oli Eesti-Vene piirileppe sõlmimine Eesti endise välisministri Urmas Paeti ja tema Vene kolleegi Sergei Lavrovi vahel ränk viga.
"Selle lepinguga nõustub Eesti Vabariik Kremli seisukohaga, et Tartu rahuleping on oma kehtivuse kaotanud. Ühtlasi legaliseerib see alatiseks Venemaa jätkuva okupatsiooni Tartu rahu järgsetel Eesti aladel ja loovutab Narva tagused alad ja osa Petserimaast, võttes meilt ära igasuguse õiguse nõuda okupeeritud alade eest kompensatsiooni. Pole ühtegi sisulist põhjendust 5,2 protsendi Eesti riigi maa-ala, territoriaalvete ja õhuruumi võõrriigile loovutamiseks," ütles Helme.
"Ehkki piirilepet ei ole kummagi riigi parlamendis heaks kiidetud, on praegu õige aeg ratifitseerimisprotsess seisma panna. Venemaa on alustanud täiemahulist sõda Ukraina vastu ja ähvardanud vastusammudega kõiki Ukrainat abistanud riike. Piirileppe ratifitseerimisega edasiminek selles olukorras on riigireetmine. Putini režiim ei ole usaldusväärne lepingupartner. Ühtlasi annaks Eesti riik lepingult allkirja tagasi võttes jõulise hinnangu Venemaa vallutuspoliitikale ja oma naabrite ähvardamisele," lisas Helme.
Helme sõnul on Ukraina sündmuste valguses selge, et Venemaa mingitest lepingutest kinni ei pea. "Ukrainal oli Venemaaga nii maismaapiirileping kui ka mereväebaaside leping. Venemaa viskas need sujuva käeliigutusega prügikasti ja alustas sõjategevust lepingutest hoolimata. Mingisugust lisagarantiid loovutuslik piirileping meile ei anna," ütles Helme.
Piirileping on praegu nii Eesti kui Venemaa poolt alla kirjutatud, ent jõustumata, sest seda ei ole ratifitseerinud ei riigikogu ega Vene riigiduuma. On kindel, et riigikogu enne Ukraina agressiooni Ukrainat rahuldavat lõppu seda ka ratifitseerima ei asu."