Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut pöördus president Toomas Hendrik Ilvese poole palvega jätta välja kuulutamata Vabariigi Presidendi valimiskorda puudutavad seadusemuudatused.

Vitsuti sõnul on 27. oktoobril riigikogus vastu võetud seadusemuudatuste näol tegu nn pahelise õigusloomega, mis halvendab omavalitsuste iseotsustamisõigust ja iseloomustab pidevat vägikaikavedu riigi ja ühe omavalitsuse vahel.

Riigikogu muutis hiljuti presidendivalimiste valimiskogu liikmeks saamise korda, et presidenti pääseksid valima suurematest omavalitsustest ka opositsiooni ridadesse kuuluvad inimesed.

Seni kehtiv seadus andis omavalitsusele ette numbri, mitu valijameest tohib presidenti valima saata. Kuidas neid valida, see jäi omavalitsuse enda otsustada, mis tekitas olukorra, et valijamehed tulid enamasti vaid koalitsiooni ridadest.

Uus eelnõu sätestab, et esindajate valimine toimub volikogus ühes hääletusvoorus ja igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat või kandidaadid.

"Olen seisukohal, et nimetatud seaduse vastuvõtmisega rikuti kohalike omavalitsuste volikogude põhiseadusest tulenevaid tagatisi," märgib Vitsut presidendile saadetud kirjas.

Ta lisas, et seadus on sätestanud kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusena esindaja või esindajate valimise valimiskogusse. Protseduurireeglid valimistoimingute läbiviimiseks peaksid aga olema iga kohaliku omavalitsuse volikogu otsustada.

Kehtestades kõigile valdadele ja linnadele ühesugused reeglid, olenemata esindajate arvust valimiskogus, on seaduseandja jätnud Vitsuti hinnangul tähelepanuta olukorra, kui ühes hääletusvoorus ei osutu kõik esindajad valituks.

Selline olukord on üsna tõenäoline Tallinnas, kus tuleb valida kümme esindajat. Kuna seadusemuudatusega on mitme hääletusvooru läbiviimine välistatud, võivad Vitsuti hinnangul jääda volikogu esindajad üldse valimata.

Priit Luts

Märkmed: