Töörühm lähtus seisukohast, et Eesti loobub 2030. aastal elektri tootmisel põlevkivist ja Narva elektrijaamade tööiga ammendub. Vaid päikese- ja tuulenergiast elektritootmiseks ei piisa, mistõttu on vaja uusi juhitavaid tootmisvõimsusi ehk elektrijaama.
Eelkõige kaalutakse juba selleks ajaks mujal töötavaid väikeseid moodulreaktoreid võimsusega 300 megavatti. Esimesed sellisel tehnoloogial töötavad 3+ põlvkonna reaktorid hakkavad tööle 2027. aasta lõpus USAs ja Kanadas. Eestisse tuleks rajada kaks kuni neli reaktorit, mille tootmine peaks arvestama Eesti elektrivõrgu võimsustega.
Töörühma uuringute raames valmib rida analüüse, näiteks kasutatud tuumakütuse ladustamiskohtade, julgeoleku ja hädaolukordadeks valmisoleku kohta ning Soome tuumaregulaatori ekspertanalüüs TETi vahearuandele
Aruande järgi rajaksid tuumajaama erainvestorid. Näiteks Fermi Energia on juba mitu aastat teinud ettevalmistusi tuumajaama ehitamiseks Eestisse. Jaam koos võrguehitusega maksma ligi kaks miljardit eurot.
"Hinnanguliselt on ta natuke üle miljardi koos omaniku kuludega. Milline ta tegelikult saab olema, me saame nendest pakkumiskutsetest teada ja peame ka arvestama, et 2028. aastaks, kui me võib-olla ehitusse jõuame, millised saavad olema selleks ajaks toormete hinnad, millised intressimäärad, millised tööjõuhinnad," rääkis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
