SAI VIIS MILJONIT? Itaalias arreteeritud kinnisvaraärimees Mario Bertelli, kellel on võlgasid 360 miljoni euro väärtuses ja keda kahtlustatakse 400 miljoni krooni suuruse varanduse varjamises.
Eesti riigile kaduma läinud 10 miljoni dollari tehingus osalenud itaalia ärimees Mario Bertelli võeti üle poole aasta tagasi vahi alla. Väidetavalt on just temalt võimalik kätte saada pool kadunud rahast, kuid Eesti politsei on uurimise peatanud.
Siim Saidla
Ühe versiooni kohaselt kanti praegusele Eesti peaministrile Siim Kallasele kohtuasja kaela toonud 10 miljonit dollarit hiidintresside lootuses just Mario Bertelli firma Villa Paradiso pangaarvele. Tehing toimus 1993. aasta novembris.
Sealt edasi jagunes raha teekond Eesti ajakirjanduse andmetel kaheks. Bertelli kandis viis miljonit dollarit ihupankur Enzio Tavassole, sisuliselt aga jäi raha Bertelli käsutusse. Teine pool rahast liikus päev hiljem Vito Schiralli pangaarvele. Schiralli kandis kaks miljonit dollarit tagasi Eestisse (esimeseks tagasimakseks) ja 500 000 dollarit 1970ndatel Murru vanglas istunud endisele Viru ärikale Abram Sherile (teenustasuks vahendamise eest).
Ülejäänud 2,5 miljonit dollarit võttis Schiralli lihtsalt väiksemate summadena välja ning kulutas ära.
Politseiameti pressiesindaja Kadri Palta nimetab eeltoodud versiooni raha liikumisest ennatlikuks. Ta möönab, et keskkriminaalpolitsei uurija on käinud Itaalias ja Mario Bertelli üle kuulanud, kuid ta ei olevat kahtlusalune.
Palta räägib, et praegu on keskkriminaalpolitseil piisavalt alust kahtlustada kelmuses ainult Schirallit, kes on rahvusvaheliselt tagaotsitav. Tema tabamiseni on aga kriminaalasja menetlus peatatud.
«Kui oleme Schiralli tabanud, saame asjaolusid edasi selgitada,» nendib Palta. «Siis võib muutuda ka meie arvamus Bertellist.»
Itaalia ajalehed kirjutavad, et 1994. aastal ostis Bertelli firma Sardiinias maad. Eesti Pangast pärit raha oli selleks ajaks tema kätte jõudnud ja ta hakkas ehitama luksuslikke villasid. Aasta hiljem tekkisid esimesed probleemid: protestisid keskkonnakaitsjad ja ehitustööde alltöövõtjad, kes polnud tasuga rahul.
Eelmisel suvel Bertelli vahistati ja viidi Garda järve äärsest villast vanglasse. Teda süüdistatakse organiseeritud kuritegevuses, maksudest kõrvalehiilimises ja pankroti tekitamises. Mehe firmal on võlgasid 360 miljoni euro väärtuses, väidetavalt varjab ta Šveitsis 400 miljoni euro suurust varandust.
Kui Itaalia politseil õnnestub tõestada, et Bertelli peidab 400 miljoni eurost varandust ja Eesti politsei omakorda leiab kinnituse versioonile, mille kohaselt pool kadunud 10 miljonist dollarist liikus Bertelli käsutusse, tekib lootus pool rahast Eestisse tagasi tuua.
Politseiameti pressiesindaja Kadri Palta lisab, et Eesti politseis on tehingu uurimine juba pikemat aega peatatud. Kõik uurijad, kes looga tegelesid, on kriminaalpolitseist lahkunud.
10 miljoni dollari teekond
23. 09. 1991: Ülemnõukogu nimetab Siim Kallase Eesti Panga presidendiks.
22. 04. 1993: Siim Kallas annab välja käskkirja, et Eesti Panga kulla- ja valuutareserve võib investeerida vaid soliidsetesse AA-reitinguga finantsasutustesse.
14. 09. 1993: Siim Kallase nõunik Urmas Kaju palkab kullaga spekuleerimise eest Murru vanglas istunud endise Viru ärika Abram Sheri, kelle ülesandeks saab Eesti Panga investeerimisprojektide uurimine ja edendamine rahvusvahelistel finantsturgudel.
26. 10. 1993: Siim Kallas volitab Kaju pidama läbirääkimisi Šveitsi finantsasutusega. Volikiri kehtib kuni 31.10.1993.
1. 11. 1993: Eesti Pank laenab Põhja-Eesti Pangale (PEP) 10 miljonit dollarit. Sel ajal võrdus see 134 miljoni krooniga. Lepingule kirjutab alla tolleaegne Eesti Panga asepresident ja tänane president Vahur Kraft.
5. 11. 1993: raha kantakse tagasi PEPi, kuna tekib rahapesukahtlus.
5. 11. 1993: Siim Kallas teatab, et PEP tegutses Eesti Panga agendina ja raha on puhas.
12. 11. 1993: Kaju sõlmib Šveitsis Schiralliga eralepingu 10 miljoni dollari investeerimiseks üheks aastaks ja üheks päevaks.
16. 11. 1993: Kaju, Sher ja PEPi esimees Peeter Vähi sõlmivad lepingu lisa, mis näitab investeerijana PEPi.
19. 11. 1993: teeb PEP uue katse ja kannab 10 miljonit dollarit üle Mario Bertelli firmale Villa Paradiso.
10. 12. 1993: kantakse Villa Paradiso arvelt 5 miljonit dollarit Bertelli ihupankurile Enzio Tavassole. Sisuliselt jääb raha Bertelli käsutusse.
11. 12. 1993: kantakse Villa Paradiso arvelt 5 miljonit dollarit Schirallile, kes kannab 2 miljonit dollarit üle PEPile (esimeseks intressimakseks) ja 500 000 dollarit Sheri firmale Warmcroft LTD (teenustasuks vahendamise eest).
1994: Bertelli firma ostab Sardiinias maa, kuhu hakkab ehitama villasid.
1995: villade ehitusel tekivad esimesed probleemid: protestivad keskkonnakaitsjad ja ehitustööde alltöövõtjad, kes pole töötasuga rahul.
1995: Schiralli on kadunud. Otsides abi tema leidmiseks, kohtub Urmas Kaju Abram Sheri tõlgi Frank Tuuksamiga.
1995: Eesti Panga nõunik Urmas Kaju isikus esitab nõude Sheriga seotud firmale British Nordic Company (BNC). Kui palju peaks Eesti Pank 10 miljoni dollari riigi raha loovutamise eest saama, see lepingust ei selgu ja lepingu lisa on kadunud. «Eesti Pank kinkis selle võla BNCle, olin vormistamata aumees, olin nõus 20 protsendiga oma töö eest,» on BNC esindaja Abram Sher kohtule väitnud.
BNC ehk Tuuksam ja Sher võtsid Eesti Pangalt
Schiralli-vastase nõude üle ja asusid itaallasega äri ajama: 10 miljonit dollarit nafta vastu.
Faksivahetusest Schiralli ja Abram Sheri tõlgi Frank Tuuksami vahel õhkub raha ja nafta lõhna.
Schiralli: «Lugupeetud Frank. Eile ma reisisin kogu päeva, et kinnitada teie 650 000 barrelit.»
1996: raporteeris Schiralli: «Laeva kaugus Euroopast on umbes üks nädal.» Edaspidi optimism rauges, Schiralli väitel juhtus laevaga õnnetus.
1997: Eesti Pank maksis PEPi ühe omanikuna 10 miljonit dollarit koos ülejäänud PEPi halbade laenudega kinni. PEP teab, et raha tagasisaamise lootused on väikesed, kuna see läks itaallasest aferisti kätte.
5. märts 1999: Tallinna linnakohus mõistab Siim Kallase kõigis süüdistuspunktides õigeks.
Suvi 2002: Bertelli võetakse Itaalias vahi alla. Teda süüdistatakse organiseeritud kuritegevuses, maksudest kõrvalehiilimises ja pankroti tekitamises. Tema firmal on võlgasid 360 miljoni euro väärtuses, väidetavalt varjab ta Šveitsis 400 miljoni euro suurust varandust.
Allikad: Eesti Ekspress, Äripäev, Itaalia ajakirjandus