Ukraina pagulased Poola piiril
Pagulasabile ja teistele organisatsioonidele teeb muret asjaolu, et inimeste evakuatsiooni Ukrainast Eestisse on seni rahastanud ainult eraisikud annetustega ja transpordi on korraldanud Pagulasabi. Abiorganisatsioonide hinnangul oleks aga oodatud ka Eesti riigi toetus nii evakuatsiooni rahastamisel kui ka korraldamisel.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul "Reaalsus on aga see, et kõigile Ukraina kodanikele on Eesti piir lahti ja et neile ja nende pereliikmetele pakume Euroopa Liidu seadustest lähtuvalt ajutist kaitset üheks aastaks, kuni nad saavad oma kodumaale naasta."
Riisalo näeb lahendust põgenike hulga piiramises. "Seega tahaksin panna inimestele südamele, kes on läinud Ukraina piirile inimesi tooma, et mõelge hoolega, kas me saaksime enne aidata inimesi, kes on juba siia jõudnud," rääkis minister. "Meil on põgenikele transpordiabi vaja ka siin: näiteks Eesti piiril saaks jaotada inimesi väiksematesse transpordivahenditesse, et nad viia eri linnadesse. Inimesed jõuavad Eestisse nii ehk naa, sest sõjapõgenike voog ei rauge," rääkis Riisalo.
Riisalo kinnitab, et Eesti valitsus pole teinud ühtegi otsust, kuidas riik korraldaks inimeste siia transportimist. "Inimeste evakueerimine on olnud vabatahtlik algatus, mille eest ma tänan kõiki inimesi," ütles Riisalo. Ta rõhutab veel kord, et tuleb keskenduda nendele sõjapõgenikele, kes on Eestisse jõudnud. "Vabatahtlikult korraldatud suuremahuline põgenike Eestisse toomine võiks hetkel natuke pidurduda. Küsimus pole esmases majutuses, vaid selles, et ei hotell ega evakuatsioonipaik pole sobilik inimestele aastaseks majutuseks. Peame vaatama üüriturgu, sotsiaalpindasid, eraisikute eluasemetes majutamise võimalusi, sest meil on vaja leida inimestele püsivad elukohad," rääkis Riisalo.
Lisaks MTÜ-dele on suur koormus põgenikega tegelemisel ka omavalitsustel, kelle peamisteks muredeks on nii peagi otsa lõppevad esmased majutuskohad kui ka alaliste elukohtade nappus. Praegu on Ukraina põgenike esmased vastuvõtupunktid loodud nelja linna: Tallinnasse, Tartusse, Rakverre ja Pärnusse. Nendesse linnadesse on sotsiaalkaitseameti hankega korraldatud hotellikohad, kus põgenikud saavad ühe kuu peatuda. Pärast kuuajalist Eestis viibimist peaksid põgenike elukoha ja tööküsimusega tegelema edasi kohalikud omavalitsused.
Tallinna abilinnapea Vladimir Svet sõnul peab hakkama kohe mõtlema ka pikaajalisele majutusele ja töökohtadele, aga seda ei saa jätta ainult linnade ülesandeks. "Pole võimalik olukord, et meil on riigis tuhandeid sõjapõgenikke ja riik ütleb, et kuu aja pärast tegelegu nendega omavalitsused. Ilma riigita ei saa korraldada asja nii, et inimestele tagatakse väärikas elu ja töötamine," on Svet riigi otsuste venimise suhtes kriitiline.
Pagulastele mõeldud hotellikohad on täitumas ka Tartus, kus võetakse inimesi vastu kolmes hotellis. Neist kaks on täitunud, kolmandas, Raadimõisa hotellis, on veel mõned kohad.
Majutust leidub väikelinnades, kuid raskusi esineb transpordiga
"Majutuskohti Ukraina põgenikele pole ainult Tallinnas ja Tartus. Meil on raamleping paljude kohtadega: inimesed ei pea majutuma ainult Tallinnas või Tartus, vaid üle Eesti. Probleem on praegu aga inimeste ümberjaotamises. Tegelesime selle mure lahendamisega täna terve päeva. Nüüd on kavas sõlmida transpordi raamleping, et meie partner viiks põgenikud bussiga teise linna majutuskohta," rääkis Üprus-Tali.
Praegu on sotsiaalkindlustusametil kokkulepped 44 hotelliga üle Eesti. Seal on kokku 7500 kohta, millest on praegu täidetud 2000. Täitmata kohad asuvad enamikus väikelinnades. Majutuskoha keskmine hind koos toitlustusega on 50 eurot päevas.