Kuigi uudisteportaalid rosbalt.ru ja gazeta.ru teatasid reedel Eesti kavatsusest pöörduda Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) poole, kinnitas valitsuse meedianõunik Üve Maloverjan, et peaministri sõnadest on valesti aru saadud.
Valitsuse pressikonverentsi stenogrammi järgi ütles Parts vaid, et Eestil on kohustus aidata kaasa oma vahenditega. “Ma mõtlen oma inimressurssi, poliitilist ressurssi, aga ka seda väikest rahalist ressurssi oma sugulus- ja hõimurahvaste kaitseks ja arenguks. Ja ma arvan, et ka selle probleemi mõtestatud tõstatamine võiks olla üks välispoliitiline ülesanne küll,” ütles peaminister.
Ajakirjaniku küsimusele, kas Eesti võiks selleteemalise OSCE resolutsiooni projekti esitada, vastas peaminister, et selle küsimusega tuleb kõigepealt töötada ja Eesti peab valima õige foorumi. ”Aga kindlasti ma arvan, et meie kohustus Soome-Ugri rahvaid toetada ja kaitsta on ilmselge,” ütles Parts.
Mai lõpus koostas Karjalaste kongressi juht Anatoli Grigorjev pöördumise Soome presidendi Tarja Haloneni poole, kus juhiti tähelepanu vähemusrahvaste ebaõiglasele kohtlemisele Venemaal, mis ei eksi ainult rahvusvaheliste normide vaid ka põhiseaduse vastu.
Näiteks toodi kirillitsa kasutamise kohustust ametlikes kirjades ja seda, et enam ei võimaldata kodanikel passis oma rahvust määratleda. Grigorjev kutsus Soomet, Ungarit ja Eestit appi karjalaste diskrimineerimise vastu.