Pimedast ajaloo hõlmast lükati eestlased
Läänemere viimsele veerule ja Saaremaale
kus raudrüüs röövlid ja vallutajad surusid
oma ristiusu eesti rahvale peale.
Lätlased alistusid aga eestlased võitlesid vastu
ja suures Paala lahingus ärandja Veiko
tappis eestlaste pealiku, Lembitu
ning tugev Kaupo langes. Lahing oli kaotatud.
Unereperve, Lembitu vend, katsus asjata
Sakala rüüstamist ja põletamist takistada.

Selle kohutava kaotuse tõttu järgnesid
seitsesada aastat sõda ja katku.

Eesti oli valitsejate ja vallutajate tallermaa
kuni Vene Revolutsioon kõik segamini paiskas
ja eestlased haarasid relvad ja võitsid vabaduse,
ning uhkelt lehvis sini-must-valge Pika Hermani tornis.
See ilus esimene vabaduse aeg ei kestnud kaua
sest Nõukogude Liit okupeeris Balti riigid
kui Saksamaa oli nende kambamees ja sõber,
kes aga neid hiljem vallutada proovis, asjata.

Kui venelased marssisid Berliini
siis jäi eestlastele vilets valik Siberi
ja põgenemise vahel. Igal juhul
pidid nad oma kodud maha jätma, et
võõrsil uusi juuri kasvatama hakata
või Siberi taigades maetud saada.

Ligi poolsada aastat olid venelased
jälle eestlaste isandad kuni
Nõukogude Valitsus kolinal kokku varises
ja Laulev Revolutsioon Balti maadele
uuesti iseseisvuse tõi ja jälle lehvis
sini-must-valge Pika Hermani tornis.

Aga eestluse hinges oli midagi katki,
üliharitud pojad ja tütred tõttasid
kullajahis välismaade tööstuste poole.
sündivus vähenes, tööpuudus suurenes
ja nüüd on Eestis 672 tühja küla
ootamas venelaste taastulekut.

Quo vadis, Eestimaa?

ILLE R. LISCINSKI
(Austraalia)

Märkmed: