Eestimaa kodudel ja aedadel on uus hingamine
Arvamus | 14 Aug 2007  | Eve Veigel, ajakirja Kodu ja Aed peatoimetajaEWR
Ajakirja Kodu ja Aed 100 numbrit on elavaks tõestuseks, kuidas eestlaste kodud ning aiad on viimase kaheksa aasta jooksul muutunud. Õnneks ikka paremuse poole.

Eestlane on kodu alati kalliks pidanud ja seda võimaluse korral ka mõnuga remontinud-kohendanud. Ka aeda kui kodu loomulikku osa, pole kunagi tähelepanuta jäetud – sõstrapõõsaste ja viljapuude vahel lookles veel mõne aasta eest sageli ka paar vagu kartuleid ning porgandipeenar. Ikka selleks, et lapsed saaksid oma aiast paar marja suhu pista ning sügisel oleks, millest moosi keeta.

Sajandi algus tõi kaasa suure muutuse. Ometi kord oli kauplustes kõike saada! Kõik nõukogude ajast pärit ja ka vanem heideti muretult üle parda ning euroremonditud korter näis paljudele õnne tipuna. Üksikud hääled rahva hulgast üritasid küll selgeks teha, et vana laudpõrandat ei pea tingimata soome papiga katma ja vanaema pähklipuust kummutit kolikambrisse heitma ning aiakujundus ei piirdu ainult läbisegi paigutatud lugematute päkapikkude, plastlampide ja lillevankritega. Ent enamik eelistas katsetada kõike omal nahal, kõikus tulemus seinast-seina. Ajakirja jaoks kodusid ja aedu pildistades väljendasid omanikud sageli hirmu, et nüüd tulevad kohe vargad.

Palju tuli kasutada tõlkelugusid, sest omamaiseid polnud kusagilt võtta. Nüüdseks on eestlaste maitse kõvasti arenenud – inimesed on oma kodude üle õigusega uhked ja isikupära on jälle moes. Vanu mööblitükke kombineeritakse uutega ja piiriks on nii sisustuses kui ka aias ainult omaniku fantaasia. Ka aiatöö ei seostu enam tüütu potipõllundusega, vaid mõnusa harrastusega. Vaadake enda ümber ringi – isegi linnaaiad upuvad lilledesse!

Praeguseks tekitab omaaegne standardmööbel, mida ainult ostulubadega sai, ja kasvõi vana raadio hingekriipivat nostalgiat, praktilise suunitlusega aedadest rääkimata. Eestlaste kodu ja aiad on tänaseks oluliselt jõukamad ning omanäolisemad kui aastate eest. Inimesed julgevad ja tahavad uusi ideid katsetada. Olen märganud, et geniaalsed lahendused on enamasti lihtsad ega maksa palju.

Juubeli puhul on ikka põhjust ajale tagasi vaadata ja öelda paar tänusõna neile, kes on selle avastusterohke reisi meiega kaasa teinud. Neid inimesi, kes meile oma järjest põnevamaks muutunud kodude-aedade uksed ja hooviväravad on avanud, on üllatavalt palju – mõne viimase aasta ajakirja Kodu ja Aed numbrid kajastavad peaaegu 100% kodumaist.

 
Arvamus