Jaak Uibu, Riigikogu 13. koosseisu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant
Võimsa purskena on tegevusse asunud Erakonna Eestimaa Rohelised propagandavulkaan oma kogutud tuhandete allkirjadega. Visates nurka kitsendava põhimõtte „Igaüks jäägu oma liistude juurde“ eirasid nad looduse kutset ja viskusid juba sissetöötatud abieluvõrdsuse teema peale. Oma programmis rohelised küll kinnitavad, et soovivad eesti rahvuse kestmist: peame vajalikuks tõsta sündimust, suurendada vanemate turvalisust ja lähendada põlvkondi. Kas nad leidsid abieluvõrdsuses mingi seni tundmata mehhanismi kestlikuks kestmiseks? Mõtleme kaasa!
Oma raamatus „Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist“ kirjutasin, et bioloogia vaatevinklist vaadatuna tuleb seksuaalvähemusi tunnistada hälbeks juhul, kui nad ei täida ühte elusolendite põhieesmärki – paljunemist. Tegin ka esialgsed arvestused selle kohta, kui palju lapsi jääb Eestis sündimata samasooliste abielude sõlmimisel ja sain üle poole tuhande aastas. Minu hea kolleeg meditsiinidoktor Adik Levin tõstatas äsja õigustatud küsimuse – kas keegi on pärinud samasooliste paaride lapsendatud lastelt nende arvamust! Ja mis neid lapsi ees ootab?
Hiljutises artiklis „Pseudoprobleemid takistavad riigi põhiseadusliku põhikohustuse täitmist“ kirjutasin, et ehmatav on käeoleva aasta üheksa kuu sündimuse langus võrreldes eelmise aasta sama ajaga – ligi pool tuhat sündi vähem, kusjuures eelmine aasta oli juba languses! Jälle see nõiduslik ja märgiline viissada! Kui minu arvestus samasooliste abielude mõjust sündimusele oli umbmäärane, siis tegelikult sündimata laste arv – viissada – on juba fakt. Artikkel ilmus ajalehes Tartu Postimees. Niisiis on lootus, et keegi Tartus asuvast Riigikohtust, kelle peale Eestis on pandud põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon, sõnumi üles korjaks ja menetleks.
Paraku sündimuse järsk langus on fakt, mida ei ole märganud ei rahvastikuministri ametkond, reformierakonna ülivõimestatud esinaine oma tagamaaga, Riigikogu teotahtetu rahvastikukriisi komisjon, demograafid eesotsas igihalja Ene-Margit Tiiduga, mida siis ikka rohelistelt tahta.
Mille peale rohelised võivad loota väljakuulutatud abieluvõrdsuse ehk samasooliste abielu kampaanias sündimuse tõstmisel? Mida ütlevad loodusseadused? Ütlevad, et paljunemine on eluslooduse põhiline omadus; iga üksikorganism on paljunemise tulemus. Paljunemise eesmärgi ignoreerimisel on liik määratud hukule. Seksuaalne paljunemine eeldab enamasti kahte organismi, kes on tüüpiliselt teine teisest soost. Homunculust pole õnnestunud siiani luua, kuigi inimese üksikuid koostisosi ja nende elemente on õnnestunud reprodutseerida.
Erinevalt paljudest riikidest ei kannata Eesti ülerahvastuse all, mis õigustaks seksuaalvähemuste esiletoomist. Homoseksuaalsus on tõenäoliselt üks evolutsioonilisi populatsiooni arvukuse isereguleerimise vahendeid. Küllap sellega loodetakse kusagil piirata maakera rahvaarvu liigset kasvu. Ja kui selle aktsiooni alla satuvad niigi rahvastikukriisis olevad riigid, siis peavad nad ka ise oskama enda eest seista. See tähendab eelkõige abielu mõiste puhtust ja ülimuslikkust. Ka Eesti. Ka Erakond Eestimaa Rohelised.
Kümmekond aastat tagasi erutas globaalset meediat lugu homoseksuaalsete kalduvustega pullist. Tema nime olen kahjuks unustanud. Samuti ei mäleta, kas see pull elas Suurbritannias või USA-s. Igatahes häiris pulli omanikku, et see oli alailma teiste pullide seljas ja lehmad teda ei huvitanud. Et pull oma meelt ei muutnud, siis otsustas farmer haruldase looma viia tapamajja. Sellest kuulis üks miljonärist homoseksuaal, kes pulli ära päästis ja paigutas tema eluaegsele pidamisele kuskil hooldefarmis. Seal tegevuseta elades olid pullil taastunud huvi lehmade vastu.
