www.delfi.ee
Keskmisele Eesti leibkonnale jääb aastas pärast maksude maksmist kätte 7206,9 eurot (111 450 krooni). Kui võtta arvesse ka allpool suhtelist vaesuspiiri elavate inimeste osakaal, selgub Eurostati andmetest, et Eesti on Euroopa ühisraha kasutusele võtnud riikidest kõige vaesem.

Vaid viies Euroopa Liidu liikmesriigis - Kreekas, Leedus, Bulgaarias, Rumeenias ja Lätis - on suhteline vaesus suurem, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kui taandada keskmise eesti leibkonna sissetulek kuu tasandile, siis peab toime tulema 600,6 euroga (9397) krooni).

Sellest tuleb siis maksta üür, osta süüa, pidada autot või osta bussipileteid. Ka riided ja toit peab selle raha eest ostetud saama. Igatalvisest lõunamaapuhkusest ja kobedatest sünnipäevakingitustest ei maksa unistada, kui just pole tegemist üheliikmelise leibkonnaga.

Nimelt näitab statistika, et 25,5 protsenti leibkondi on üheliikmelised, 29,7 aga kaheliikmelised. Viieliikmelisi ja suuremaid leibkondi on Eestis 7,9 protsenti.

Leibkonna netosissetulek aasas on kõige suurem Luksemburgis, kus see küündib 36 475,2 euroni.

Märkmed: