Eesti Riigikogu võttis vastu abieluvõrdsust kehtestava perekonnaseaduse. Eelnõu poolt hääletas 55 riigikogu liiget ning vastu 34. Seaduse vastuvõtmine oli seotud valitsuse usaldushääletusega. Peaminister Kaja Kallase sõnul näitab seaduse vastuvõtmine, et Eesti on hooliv ja peame üksteisest lugu.
„Igaühel peab olema võimalus abielluda inimesega, keda armastab ja kellega soovib oma elu siduda. Selle otsusega astume lõpuks teiste Põhjamaade ja kõigi teiste maailma demokraatlike riikide hulka, kus see õigus tagatud on,“ ütles peaminister Kaja Kallas. „See on otsus, mis ei võta kelleltki midagi ära, aga annab paljudele midagi väga olulist juurde. Ühtlasi näitab see, et meie ühiskond on hooliv ja peame üksteisest lugu. Olen Eesti üle uhke.“
„Abieluvõrdsus muudab meid ühiskonnana arvestavamaks ja ma olen siiralt tänulik, et LGBT+ kogukond on kõikide nende aastate jooksul olnud nõnda mõistev ja kannatlik,“ märkis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kuigi tegemist on paljuski tehniliste õigusruumi muudatustega, ei saa me mööda vaadata nende otsuste märgilisusest. Loodan, et ajapikku näevad ka kriitikud, et sellistest sammudest me võidame, mitte ei kaota. Ühesugused õigused kõigile on midagi nõnda elementaarset, et need diskussioonid on oma sisult kuulunud tegelikult taasiseseisvunud Eesti algusaastatesse. Mul on hea meel, et täna see valik aga kõigist hooliva ja edumeelse Eesti jaoks langetati,“ sõnas ta.
Abielu kõrval jääb tulevikus inimestele alles ka võimalus sõlmida kooseluleping. Kooselulepinguga tagatakse registreeritud elukaaslastele õigus kaasa rääkida enda elukaaslasega seotud otsustes ning saada vajadusel toetusi ja hüvitisi. Kooselulepingu sõlminud paaridele antakse ka võimalus minna abielule üle lihtsustatud korras.
Abielu ja registreeritud kooseluga tekivad paaridele õigused ja kohustused, mis ei laiene vabas suhtes paaridele. Need on peamiselt seotud toetuste saamise, vara, eluaseme ja põlvnemisega. Näiteks registreeritud partneri või abikaasa surma korral aitab see vältida olukorda, kus testamendi puudumisel ei ole kooselupartneril õigust pärandusele ning kogu vara läheb automaatselt partneri sugulastele.
Samuti kasutatakse abikaasa või partneri abi varem väljendatud kavatsuste kindlakstegemiseks, kui abikaasa või registreeritud partner on teadvuseta või ei ole võimeline kasutama oma tahet, et teha otsuseid meditsiinilise ravi vastuvõtmise või tagasilükkamise üle.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2024. Muudatused, mis on vajalikud ajavahemikus 01.01.2016 - 31.12.2023 sõlmitud kooselulepingute registrikannete tegemiseks enne ülejäänud muudatuste jõustumist, jõustuvad 1. oktoobril 2023.
Teisipäevase hääletusega sai Eestist Sloveenia järel teine Ida-Euroopa riik, mis seadustas samasooliste paaride abielud.
Samal päeval toimus Riigikogus ka opositsiooniparteide (Isamaa, EKRE, Keskerakond) korraldatud umbusaldushääletus peaminister Kaja Kallasele. Umbusaldamise poolt hääletas 34 ja vastu 57. Kõigi opositsioonisaadikute allkirja kandev umbusaldusavaldus tugineb neljale punktile: valitsuse tegevus süvendab rahvastikukriisi, valitsusel pole mandaati maksutõusudeks, peaministri retoorika, kus ta võrdleb opositsiooni diktaatorlike režiimidega, on vastuvõetamatu ning koalitsioon proovib parlamenti tasalülitada.
Eestis hakkab uuest aastast kehtima abieluvõrdsus (10)
Eestlased Eestis | 20 Jun 2023 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Huvitav mida hr. president oleks arvanud valitsusest ja parlamindist...hm...et mingi ajuwiirus on maad wõtnud...!?
https://et.m.wikipedia.org/wik...
https://et.m.wikipedia.org/wik...
"...Brùssel dikteerib...."
Kellele dikteerib, kellele mitte. Näiteks Leedule ja Lätile ei dikteeri, kuigi nad on täpselt samas Euroliidus, kus Eestigi.(ja veeel mitmelegi riigile ei "dikteeri".)
Ehk on viga siiski eestlastes endis, mitte EU-s?
Aastaid tagasi kiitles PM Mart, kui "tubli on väike Eesti" EU raha kasutusel: tervelt kaks korda rohkem kui Läti ja neli korda rohkem kui Leedu. (ka viimasel paaril aastal olime "väga tublid euroraha kasutamisel").
Ehk on kirjutamata kokkulepe, et mida rohkem eurokerjusele visatakse, seda rohkem peab ka kerjus "toetuste" eest ka meelepäraseid liigutusi tegema. Ei saa mööda minna samuti 600 "ühiskonna ja kultuuri tegelase" avalikust kirjast, mis sisaldas ka pastorite nimesid.
Valitsus viib ellu rahva tahet. Need 600 peavadki end rahvaks, nagu pidasid end rahvaks veoauto kasti täis juunikommuniste, kes sõidutati Patarei vanglast Kadriorgu "rahva õiglasi nõudmisi" esitama. KoPä pidi leppima, mis tal muud üle jäi!
Kellele dikteerib, kellele mitte. Näiteks Leedule ja Lätile ei dikteeri, kuigi nad on täpselt samas Euroliidus, kus Eestigi.(ja veeel mitmelegi riigile ei "dikteeri".)
Ehk on viga siiski eestlastes endis, mitte EU-s?
Aastaid tagasi kiitles PM Mart, kui "tubli on väike Eesti" EU raha kasutusel: tervelt kaks korda rohkem kui Läti ja neli korda rohkem kui Leedu. (ka viimasel paaril aastal olime "väga tublid euroraha kasutamisel").
Ehk on kirjutamata kokkulepe, et mida rohkem eurokerjusele visatakse, seda rohkem peab ka kerjus "toetuste" eest ka meelepäraseid liigutusi tegema. Ei saa mööda minna samuti 600 "ühiskonna ja kultuuri tegelase" avalikust kirjast, mis sisaldas ka pastorite nimesid.
Valitsus viib ellu rahva tahet. Need 600 peavadki end rahvaks, nagu pidasid end rahvaks veoauto kasti täis juunikommuniste, kes sõidutati Patarei vanglast Kadriorgu "rahva õiglasi nõudmisi" esitama. KoPä pidi leppima, mis tal muud üle jäi!
Brùssel dikteerib... Kallas on hùpiknukk.
Eestlased Eestis
TRENDING
