Missugused on alkoholi tarvitamise ja alkoholisõltuva suremuse trendid Eestis? Kes surevad alkoholisõltuvaisse haigustesse? Mida tehakse alkoholi tarvitamise vähendamiseks?
Neile küsimustele otsis teisipäeval Haapsalus peetud rahvusvahelisel tervisekonverentsil vastust Kersti Pärna Tartu ülikooli tervishoiu instituudist.
Eesti — õllejoojate maa
Alkoholi müük ja tarbimine Eestis kasvas 2007. aastani, mil elaniku kohta müüdi 15,2 liitrit puhast alkoholi. Et osa alkoholist viisid turistid riigist välja, oli tarvitamine 12,6 liitrit.
Miks pärast 2007. aastat alkoholimüük ja tarbimine vähenes, ei ole teada, tunnistas Pärna. Igatahes müüdi 2011. aastal puhast alkoholi 13,7 liitrit ja tarvitati 10,2 liitrit elaniku kohta.
Konjunktuuriinstituudi andmed aastate 1996–2011 kohta näitavad, et Eesti on üha suurem õllejoojate maa. Kui 1996 joodi inimese kohta 33 liitrit õlut, siis 2011 juba 76 liitrit.
Lahjat alkoholi joodi 22,5 ja nii veini kui ka kanget alkoholi 9,6 liitrit inimese kohta.
Kui taandada joodud alkoholikogus puhta alkoholi hulgale, oli Eesti 2009. aastani veel kange alkoholi maa. Pärast seda hakkab kange alkoholi maast tasapisi saama õllejoojate maa.
Tunne riski piiri
Alkoholitarbimise riski piiriks peetakse meestel 280 g ja naistel 140 g puhast alkoholi nädalas. See teeb naistel ligi kaks pudelit veini ja meestel 7 liitrit õlut või 86 cl kanget napsi.
Eestis on selle piiri ületanud 13% mehi ja 4% naisi.
Kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis on Eestis rohkem mehi, kes ei suuda piiri pidada. Soomes on selliseid mehi pisut vähem, 12%.
Soome naiste kõrval on Eesti naised kukupaid, soomlannadest joob üle riski piiri 10%, Eestis 4%.
Surrogaatalkohol
Uuring näitas, et surrogaatalkoholi tarvitas 1,4% ehk 49 inimest 3525st täiskasvanust oli viimasel kuul seda tarvitanud. Enamik tarvitajaid olid mehed, mitte–eestlasi oli rohkem kui eestlasi, väiksema haridusega rohkem kui kõrgharidusega.
Populaarseim surrogaatalkohol on odekolonn — kange, odav ja igal ajal kättesaadav, sest müüakse kosmeetikatootena.
Analüüsiti ka odekolonni keemilist koostist — midagi tervisele ohtlikku selles ei avastatud, tunnistas Pärna.
Kuigi odekolonn ei ole otse mürgine, on alkohol juba varem odekolonnijoojate tervise ära rüüstanud.
Pärna sõnul olid odekolonnijoojad uurijatega koostööaltid, tahtsid oma saatusest kõnelda ja ütlesid: milleks juua alkoholi, mille koostis pole teada.
„Viide Pärnu metanoolitragöödiale,” sõnas Pärna.
Igal ajal kättesaadav
Alkoholisõltuv suremus on kasvanud kogu taasiseseisvumise aja ja seda nii meeste kui ka naiste seas, kõneles Pärna.
Suremus alkoholisõltuvatesse haigustesse on suurem mitte–eestlaste ja madalama haridusega täiskasvanuil.
Eestis on alkohol liiga kättesaadav, tõdes Pärna uuringule tuginedes. Eestis on 100 000 elaniku kohta 196 alkoholimüügikohta, Soomes vaid 6,4.
Eestis müüakse alkoholi kõigil nädalapäevil kell 10–22, kuid Põhjamaades pühapäeviti alkoholi ei müüda ja ka muudel päevadel lõpeb müük kl 18 või 20.
Eestis on kavas alkoholi tarbimist piirata aktsiisi tõusuga. Valitsus kiitis mullu heaks eelnõu, millega tõstetakse 2013–2016 alkoholiaktsiisi 5% kaupa aastas.
Riski piirid
• Mehed ei tohiks juua rohkem kui 4 alkoholiühikut päevas ja naised 2 ühikut.
Alkoholiühik tähendab 10 grammi puhast ehk absoluutset alkoholi. Kogus (liitrit) × kangus (%) × 0,789 = alkoholiühikute hulk
• Igasse nädalasse peaks jääma vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva.
• Päevaseid koguseid ei saa „tallele panna”, et need siis suurema peo käigus korraga ära juua.
http://online.le.ee/2013/04/11...
