Riik toetab uuest aastast soodusravimite ostmist vähem, mistõttu patsient peab harjumuspärase ravimi eest maksma keskmiselt 30-50 protsenti kõrgemat hinda või leidma odavama analoogravimi, kirjutab Postimees.

Kui ravimite müügihinnad jäävad samaks, siis riigi väheneva toetuse tõttu muutub ravimi hind patsiendile senisega võrreldes märgatavalt kõrgemaks, seda isegi sadade kroonide võrra. Keskmiselt peab patsient maksma ravimi eest 30–50 protsenti rohkem, kuid hinnatõus küünib ka 70 protsendini.

Kõige ebameeldivamaks võib piirhinna muutus apteekrite kinnitusel kujuneda krooniliste haiguste põdejatele, kes on harjunud ühe kindla ravimiga.

Viljandi Kesklinna apteegi proviisor Liina Pääru ütles, et kõige enam kallinevad suhkruhaigetele mõeldud arstimid. "Inimene avastab apteeki tulles, et praeguse 20 krooni asemel peab ta nüüd sama ravimi eest maksma 200 või 300 krooni," tõi ta näiteks.

Oluline hinnatõus ootab ka näiteks parkinsoni- ja astmahaigeid, samuti neid, kes võtavad vererõhu- ja südamehaiguste ravimeid.

Märkmed: