Kokku sünnitas eelmisel aastal 10 631 naist (2022. aastaga võrreldes 765 naist vähem): 10 495 juhul sündis üks laps, kaksikuid sündis 135 ning ühel korral sündisid nelikud. Kolmikuid mullu ei sündinud. Mitmiksünnituste osatähtsus oli 1,3 % kõigist sünnitustest.
Kõigist mullu sünnitanud naistest oli 10 622 naise elukohariigiks Eesti, 9 naise elukoht asus välisriigis. Enneaegseid (raseduskestusega alla 37 nädala) sünnitusi oli 513, neist omakorda 137 sünnitust oli raseduskestusega alla 34 nädala. Kõigist sünnitustest moodustasid enneaegsed sünnitused 4,8%.
Elussündide arv 1000 fertiilses eas (15–49) naise kohta (sündimuse erikordaja) oli 36,5, mis on eelneva aastaga võrreldes langenud: 2022. aastal oli see näitaja 40,2. Poisse sündis mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid (vastavalt 51% ja 49%). Surnult sündis 30 last, mis moodustas 0,3% kõigist sündidest. Sündinud laste keskmine sünnikaal oli 2023. aastal 3518 g ja keskmine sünnipikkus 51 cm. Ajavahemikul 1992–2023 on vastsündinute keskmine sünnikaal suurenenud 83g võrra – 1992. aastal oli see 3435 g, 2023. aastal 3518 g.
12 tervishoiuasutuste sünnitusosakondades sündis 10 701 last, neist kõrgema etapi sünnitusabi osutavates tervishoiuasutuses 8061 last.
Loomulikul teel sünnitas 7762 naist. Vaakum- ja tangsünnitusi oli 603 ning keisrilõikeid tehti 2266 sünnitajale, neist plaanilisi keisrilõikeid 700 sünnitajale. Keisrilõigete osatähtsus oli 21,3%.