Jõudsalt jõukust koguvad Vahe-Euroopa riigid on hakanud heaolult Lääne-Euroopa riikidele kandadele astuma.
Pennsylvania Ülikooli professori Richard Estesi juhitud teadlasterühm on alates 1970. aastast üritanud reastada riike heaolu järgi, võttes arvesse 45 indikaatorit. Esikohaheitlus on käinud kogu aeg Põhjamaade vahel, vaid 1980. aastal pääses neist mööda Itaalia.
Eesti on mahtunud kahel korral sellesse edetabelisse, olles 1995. aastal 27. ja 2000. aastal 31. kohal. Tänavu on Eesti 28. kohal, mis asetab ta täpselt Ameerika Ühendriikide seljataha.
Rootsi ajalehe Dagens Nyheter arvates heidab Pennsylvania ja Rootsi Umeå ülikooli ühiselt koostatud nn kaalutud sotsiaalprogressiindeks (WISP) varju Majandusliku Koostöö- ja Arenguorganisatsiooni (OECD) statistikale, iseäranis nn riigisisese koguprodukti (GDP, eesti keeles ka SKP) mõõtmisele, kus Rootsi on kogu aeg tagaplaanil.
“Aastakümneid on SKP-arvestust vääriti kasutatud hea-olu ja jõukuse mõõtmisel,” teatas Dagens Nyheter. Samas on SKP peamine näitaja, mille alusel määratakse muuseas ka majanduskasvu kiirust, samuti on SKP osa inimarenguindeksist.
Estesi väljatöötatud heaoluindeks, kus on arvestatud 163 riigi majandus- ja sotsiaalarengu näitajaid, sisaldab endas ka SKP-näitajaid, kuid kokku arvestatakse 45 kriteeriumi. Lisatud on näiteks koolis käivate laste osatähtsus, kirjaoskamatuse protsent, patsientide hulk arsti kohta, emade ja laste suremus, laste vaktsineeritus, haridusele eraldatavad investeeringud, toidu kalorirohkus, naiste tervishoid, rasedusvastaste vahendite kasutamine. Arvesse lähevad isegi loodusõnnetuste sagedus ja riigi etniline killustatus.