Möödunud aastal esitas justiitsministeerium kümme taotlust lapse tagasitoomiseks välisriigist, Eestile esitasid teised riigid seitse sellist taotlust. Veel aasta tagasi olid vastavad arvud üheksa ning kaks.
"Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui üks vanem on teise nõusolekuta asunud lapsega välismaale elama," selgitas ajakirjandusele justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse juhataja Astrid Laurendt-Hanioja. "See, et laste tagastamise taotlusi meile iga aastaga üha enam laekub näitab, et inimesed oskavad ja julgevad oma õiguste eest paremini seista ning ei lepi kergekäeliselt sellega, kui nende laps nõusolekuta teise riiki viiakse."...
Artikkel: http://www.ohtuleht.ee/422522