Maa-ameti andmeil on Eestis reformimata maad umbes 366 000 hektarit, millest 60 000 hektaril on pooleli tagastamisi ja erastamisi, hoonestusõiguse seadmisi ja ka munitsipaalmaaks vormistamisi.

Ülejäänud 300 000 hektarit jääb ilmselt riigimaaks, mille saab lõplikult vormistada, kui kõik ülejäänud maatükid on õigustatud isikute vahel välja jagatud, kirjutas Postimees.

Et maareform lõputult venima ei jääks, on maa-amet algatanud mitmeid seadusemuudatusi, mille järgi peaks maa 2018. aastaks reformitud olema ehk iga ruutmeeter era-, munitsipaal- või riigimaana katastrisse kantud saama.

Sada protsenti kõike tõenäoliselt ikkagi ei õnnestu lõpetada, sest õigusriigis jääb inimestel vaidlustamisõigus. Neid, kelle õigusi on maa tagastamisel riivatud või tundub, et riivatakse, jagub suuremasse osasse valdadesse-linnadesse paar-kolm.

Märkmed: