Foto: Päästeamet
"Vaadates julgeolekuolukorda meie regioonis on oluline, et hakkaksime täna tegutsema selle nimel, et sõjalise ohu korral oleks meie inimesed kaitstud. Sõjaline vastupanuvõime on täpselt nii tugev, kui on tagala. Varjumine on laiemas elanikkonnakaitses oluline, sest sellega säästame inimelusid olukorras, kus vaenlane ründab sõjaliste objektide asemel tsiviilelanikkonda – nagu venelased on seda Ukrainas juba kaks aastat teinud," ütles siseminister Lauri Läänemets.
Uutele hoonetele nõutakse uues eelnõu kohaselt varjendit kui selle suurus on üle 1200 ruutmeetri. Hoonete nimekirja kuuluvad elamud, majutus- või toitlustushooned, büroohooned, kaubandus- või teenindushooned või meelelahutus, haridus-, tervishoiu või muud avalikud hooned. Varjendi suurus peab olema vähemalt kaks protsenti ehitise pinnast.
Üle 1500 ruutmeetri suuruse pindalaga tööstushoonetele tuleb varjendi suurus vähemalt 1% ehitise pinnast.
Tehnilised nõuded varjendile koostatakse koostöös eriala ekspertide ja liitudega. Eeskujuks võetakse Soomes kehtivad nõuded ja Rootsis varem kehtinud nõuded (Rootsi loobus nõudest kümme aastat tagasi).
Varjendeid tohib tavaolukorras kasutada muul otstarbel, näiteks autoparklana, kuid see peab olema valmis varjendina pärast riigipoolset korraldust. Soomes on selleks aega 72 tundi.
Siseministeeriumi eelnõu näeb ette ka varjendite nõuded olemasolevatele hoonetele, mis on pindalalt sama suured kui varjendi rajamise kohustusega uued hooned.
Varjumisvõimaluste hindamiseks ja varjumiskindluse suurendamiseks koostatakse olemasolevatele hoonetele juhendmaterjal.
Praegu on Eestis tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ligikaudu 160 000 inimesele.
Eelnõuga saab varjumise korraldamine päästeameti ülesandeks, sealhulgas meetmete rakendamine ja järelevalve.