27. veebruar 2016
Merilin Kruuse
www.DELFI.ee
Foto: Ester Vaitmaa

http://www.delfi.ee/news/paeva...

Kommentaarium: http://www.delfi.ee/news/paeva...


Briti tabloid kirjutas möödunud nädalal, et Eestis võib seksuaalvahekorda astuda vähemalt 14-aastase noorega, kui mõlemad pooled nõus on. Tegelikult on aga olukord mõnevõrra äärmuslikum, kuna kriminaalkoodeks ei reguleeri alaealiste omavahelist seksuaalsuhet. Nii on Eestis lubatud 17-aastasel seksuaalvahekorda astuda näiteks 10-aastasega.

Neljateistkümnes Euroopa riigis on seksuaalse enesemääramise eapiir 14 aastat. Teiste seas ka Itaalias, kus aga kehtib nn lähedase ea erand, mis tähendab, et kuni 16-aastased võivad magada ka 13-aastasega. Tuleb aga välja, et Eestis on olukord isegi vabameelsem.

Nimelt on karistusseadustikus öeldud, et täiskasvanu ei tohi magada noorema kui 14-aastasega. Probleemi tekitab see, et seaduses on eraldi välja toodud täiskasvanu. See tähendab, et alaealiste omavahelised seksuaalsuhted reguleeritud ei ole ja 17-aastane võib vastastikusel nõusolekul vabalt magada isegi 10-aastasega.

„Ametialaselt pean seda probleemiks,” ütles Delfile politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem Liia Kilp. „Näen eelkõige probleemi selles, et 10-aastane, või ütleme siis üldisemalt, et alla 14-aastane, ei ole piisavalt küps, et langetada selliseid otsuseid, et alustada seksuaalelu, ja hinnata, mis see endaga kaasa võib tuua. Et kuidas kaitsta end soovimatu raseduse ja suguhaiguste eest. Temaga on lihtsam manipuleerida,” selgitas Kilp.
Loe veel:
Briti tabloidi "paljastus": Eesti on üks riikidest, kus on lastega seksimine lubatud (341) 19. veebruar 2016
13-aastase neiu mure: poiss soovis vahekorda astuda ja kui ma keeldusin, lasi ta oma sõbral mind läbi sõimata (19) 17. veebruar 2016

Kilbi sõnul on lastekaitseteenistus tegelenud juhtumitega, kus vanemad või (internaat)koolid on pöördunud murega, et alla 14-aastane laps on olnud seksuaalvahekorras või temaga on seksuaalselt käitutud. „Nad on pidanud iseenesestmõistetavaks, et tuleb menetleda. See on olnud neile suureks üllatuseks, kui tuleb välja, et seaduse järgi on lubatud, kui mõlemad pooled on soovinud,” märkis Kilp. Tema sõnul teavad ka noored ise enamasti, et alla 14-aastastel pole seksida lubatud, kuigi tegelikult on, kui teine pool on samuti alaealine.

Lahendus oleks Kilbi hinnangul see, kui seadusest ära võtta sõnad „täisealise isiku poolt”, kuna siis oleks selge, et seksimine on lubatud alates 14-aastasega. Kilbi sõnul leiab justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik, et kui seadust muudetaks, siis keelataks ära noorte „sauna- ja arstimängud”. Kilp sellega nõus pole. „10-aastased ei mängi enam neid mänge, see jääb ikka nooremasse ikka,” leiab ta.

Alla 14-aastaste noorte seas on soovimatu rasedus Kilbi kinnitusel ülisuur terviserisk, mistõttu peaks seksuaalsed kontaktid vähemalt alla 14-aastaste seas üheselt keelatud olema, isegi kui noortel endil selle vastu huvi on. „Meie üksuse praktika näitab ka seda, et see ebaadekvaatne soov tuleneb ka pornograafiliste materjalide kergest kättesaadavusest, mis mõjutab noorte arusaama, aga moonutab tegelikkust. Tahtmine on, aga mõistust veel napib,” sõnas Kilp.

Kilp viitas ka, et karistusseadustiku järgi pole lubatud alla 14-aastast seksile ahvatleda ja selles paragrahvis puudub piirang „täisealise isiku poolt”. „Seega, seksijuttu rääkida ei või, aga seksida võib?” imestas Kilp, kelle hinnangul on praegune olukord kummaline.

Karistusseadustik paneb hetkel paika, et kui täisealine magab noorema kui 14-aastasega, siis selle teo eest on ette nähtud kuni viieaastane vangistus. Kui aga alla 14-aastasega on vahekorras 17-aastane või noorem inimene ja mõlemad on nõus, siis justkui probleemi polegi.
Eakaaslaste katsetused on osa seksuaalsest arengust, kuid hinnata tuleks just piiripealseid juhtumeid – näiteks kas 17-aastase ja 11-aastase seksuaalsuhe peaks olema igal juhul karistatav.
Urmas Reinsalu

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on enamik selget hukkamõistu väärivad teod juba keelatud ja karistatavad, kuid ta on nõus, et alla 18-aastase seksuaalsuhted 10–13-aastasega vajaks eraldi analüüsi. „Eakaaslaste omavahelised katsetused on osa seksuaalsest arengust, kuid hinnata tuleks just piiripealseid juhtumeid – näiteks kas 17-aastase ja 11-aastase seksuaalsuhe peaks olema igal juhul karistatav, sõltumata sunni või mõjuvõimu kasutamisest,” lausus Reinsalu.

„Samas ei saa öelda, et 10–17-aastased lapsed võivad omavahel kõike teha. Pigem on olukord selline, et hetkel ei reageeri riik karistusvõimuga sellesse vanuserühma kuuluvate laste seksuaalse alatooniga tegevustele,” lisas Reinsalu. Ministri kinnitusel analüüsib justiitsministeerium, kas ja mil viisil vajaks reguleerimist ka eakaaslaste vastastikusel nõusolekul põhinevad seksuaalsuhted.

„Alaealiste puhul on oluline neid ennast ning teisi kahjustava seksuaalkäitumise ennetamine. Seda saab tagada läbi sotsiaalsete oskuste ning seksuaalhariduse andmise, kujundades nii hoiakuid kui teadmisi. Kui teismeline väljendab seksuaalkäitumisprobleeme või tema seksuaalkäitumine on teisi (sh ka alla 14-aastasi) kahjustav, on see ilmselt tingitud noore enda abivajadusest, tema probleemide märkamata jätmisest ning puudulikust ennetustegevusest,” sõnas Reinsalu.
Vanem kui 14-aastane ei tohi nooremat kui 14-aastast seksuaalselt ahvatleda, aga igasugune seksist rääkimine ei ole veel ahvatlemine.

Minister rõhutas, et kui noorte omavaheline seksuaalsuhe muutub vägivaldseks või kasutatakse sundi, mõjutamist, raha või muude hüvede pakkumist või on tegu mingil muul viisil ärakasutamise või kuritarvitamisega, muutuvad need teod karistatavateks. Vanem kui 14-aastane (kriminaalvastutuse eapiir on Eestis 14 aastat) ei tohi nooremat kui 14-aastast ehk lapseealist seksuaalselt ahvatleda ega peibutada.

Samas rõhutas minister, et igasugune seksist rääkimine ei ole veel seksuaalne ahvatlemine. „Ahvatlemise mõte on näiteks lapse vastupanu murdmine, tema veenmine või mõjutamine seksiga tegelema. Seega, ahvatlejal peab olema tahe justnimelt ahvatleda. Siia alla ei lähe sellised olukorrad nagu seksuaalkasvatuse tund või see, kui üks noor teisele ilma ahvatlemise eesmärgita seksist räägib,” sõnas Reinsalu.

„Kindlasti on seksuaalse enesemääramise eapiiri teema juures vajalik selgitada seda, et alates 2013. aasta lõpust kehtib Eestis erand, mille kohaselt ei ole teatud juhtudel seksuaalse enesemääramise eapiir mitte 14, vaid 18 eluaastat. Nimelt, kui asutatakse suguühtesse või tehakse muid sugulise iseloomuga tegusid, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdlasest või kuritarvitades saavutatud mõjuvõimu või usaldust, siis on seksuaalse enesemääramise eapiiriks 18 eluaastat,” rääkis Reinsalu.

Ministeerium analüüsib ka seda, kas on vaja teatud vanusest täiskasvanute seksuaalsuhetele lastega seksuaalse enesemääramis-õiguse eapiiri neljateistkümnelt aastalt tõsta. „Ma ei pea normaalseks, kui täiskasvanud mees võrgutab 14-aastaseid poisse või tüdrukuid. Kui meil on see piir madalam kui mitmel meie regiooni riigil, siis võib see olla asjaoluks, mis siia tõmbab teatud seltskonda tegelasi,” lisas Reinsalu.

Märkmed: