Statistikaameti andmetel elab Eestis 01.01.2023 seisuga 1 365 884 inimest, mida on 34 088 (2,6%) võrra rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal sündis Eestis 11 646 inimest ja suri 17 315. Eestisse saabus 49 414 inimest ja välja rändas 9657, seega sisseränne ületas väljarännet viiekordselt.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul oli 2022. aasta rahvastikustatistikas eriline. „Eesti rahvaarv kasvas 34 088 inimese ehk piltlikult öeldes Võru maakonna elanikkonna võrra. Selline kasv on erakordne. Võrdluseks, et sellele eelnenud kahel aastal kasvas rahvaarv umbes 1700 inimese (0,1%) võrra,“ ütles Müürsoo.
Rahvaarvu kasvatas sisseränne, mida eelmisel aastal mõjutasid enim Eestisse saabunud ukrainlased. Sisserändajatest 67% moodustasid Ukraina kodakondsusega inimesed, keda jäi Eestisse püsivalt elama 33 217.
2022. aasta oli erakordne ka madala sündide arvu poolest. Kunagi varem pole Eesti rahvastikustatistikas, mille andmed ulatuvad aastasse 1919, registreeritud alla 12 000 sünni. Eelmisel aastal aga sündis vaid 11 646 last. „Sajandi madalaimat sündimust on ilmselt mõjutanud koroonakriis, Ukraina sõda ning viimasega kaasuv suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet lapsi saada. Madalale sündimusele avaldab mõju ka see, et sünnitusealisse põlvkonda on jõudnud 90ndate põlvkond, mis on arvult väiksem kui varasemad põlvkonnad,“ selgitas Müürsoo.
2022. aastal sündis 11 646 last. „Seda on 12,3% vähem kui 2021. aastal. Keskmiselt on sündide arv olnud pärast taasiseseisvumist ligi 14 000 aastas. Arvuliselt sündis vähem nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid lapsi,“ rääkis Müürsoo. Mõnevõrra kasvas esimeste laste (2021: 37,2%, 2022: 39,8%), kuid langes teiste (2021: 35,9%, 2022: 33,8%) ja kolmandate (2021: 18,8%, 2022: 18,1%) laste osakaal kõikidest sündidest. Sünnitajate keskmine vanus oli mullu 31,2 aastat, esmasünnitajate puhul 28,9. Põhjalikuma sündide statistika 2022. aasta kohta avaldab statistikaamet 31. mail.
Eesti kodanike rändesaldo oli positiivne
Eesti kodanikke saabus riiki mullu 6981 ning lahkus 5352, ehk saabujate hulk ületas 1629 inimese võrra lahkujate hulka. Teiste riikide kodanikest saabus Eestisse kõige rohkem Ukraina kodakondseid (33 217), keda on kümme korda enam kui aasta tagasi. Kasvutrendis on ka Vene kodanike sisseränne: neid saabus mullu 1918, aasta varem 1860 ning 2020. aastal 1417.
Eestist välja rännatakse jätkuvalt kõige rohkem Soome. Üle lahe lahkus 2481 inimest (sh 2068 Eesti kodanikku), mis on väikseim näitaja alates 2018. aastast ning seetõttu oli ka Eesti-Soome rändesaldo üle paari aasta taas positiivne. Soomest naasis 2744 inimest, kellest 2374 olid Eesti kodanikud.
„Kokku jäi eelmisel aastal Eestisse elama 39 757 inimest rohkem, kui siit lahkus. Ehkki 2022. aastat jääb ilmestama erakordselt suur sisserännanute arv, väärib tähelepanu ka tõsiasi, et väljarändajate arv oli viimaste aastate madalaim,“ märkis Müürsoo.
Eestis sündis 2022 aastal rekordvähe lapsi, immigratsioon oli väga kõrge (11)
Eestlased Eestis | 18 May 2023 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
"...hävitamisega tegeletakse tõsiselt nii "riiklikult" kui rahvusvaheliselt ja pankade ning rahvusvaheliste organisatsioonide abil..."
Ja-jaa.. ning kõige suurem hävitaja on eestlane ise.
Kui ajaloolasest PM riigi n.ö. "käima pani"/nagu õlut või veini pannakse/, siis oli peaeesmärgiks: "..kasjumit, ...meil on kasjumit vaja!" Ja hakkaski seda "kasjumit" /kasumit/ igast august tulema: beebitarvete müüjast kuni surnumatjate kontorini välja. Nüüd siis, 30 aastat hiljem, kuidagi ei jätku enam raha riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks. IMF soovitab makse tõsta ja kehtestada automaks, vältimaks majanduse kokku kukkumist. Hetkel oleks see tule kustutamine bensiiniga. Meie omad arutavad sel ajal, kuidas omasoolised saaksid sedasamust paremini teha.
"Kes tegi?... ise tegi!" (Vanapagan muinasjutust, kes oli kuuma pekitükiga silme vahele saanud).
"Me ise ilu tegijad!" /Eesti kõnekäänd/.
Ei ole siin rahvusvahelisi kivimüürlasi vaja, saame ise hakkama!
Ja-jaa.. ning kõige suurem hävitaja on eestlane ise.
Kui ajaloolasest PM riigi n.ö. "käima pani"/nagu õlut või veini pannakse/, siis oli peaeesmärgiks: "..kasjumit, ...meil on kasjumit vaja!" Ja hakkaski seda "kasjumit" /kasumit/ igast august tulema: beebitarvete müüjast kuni surnumatjate kontorini välja. Nüüd siis, 30 aastat hiljem, kuidagi ei jätku enam raha riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks. IMF soovitab makse tõsta ja kehtestada automaks, vältimaks majanduse kokku kukkumist. Hetkel oleks see tule kustutamine bensiiniga. Meie omad arutavad sel ajal, kuidas omasoolised saaksid sedasamust paremini teha.
"Kes tegi?... ise tegi!" (Vanapagan muinasjutust, kes oli kuuma pekitükiga silme vahele saanud).
"Me ise ilu tegijad!" /Eesti kõnekäänd/.
Ei ole siin rahvusvahelisi kivimüürlasi vaja, saame ise hakkama!
Jumala òige. Mòned lugejad pistavad pead liiva sisse ja plòksivad, et nii ei ole. Arulage oled... Nii see see on eestlased kaotatakse àra nagu vana auto mark.
Eestlased Eestis
TRENDING