Eestis sündinute arv tegi 2023. aastal järjekordse negatiivse rekordi: siseministeeriumi andmetel sündis Eestis 2023. aastal 10 721 last, mis on 867 lapse võrra vähem kui 2022. aastal.
Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel oli 10 721 sündinud lapsest 5266 tüdrukut ja 5455 poissi.
Kaksikuid registreeriti 131 paari, neist 42 paari poisse, 35 paari tüdrukuid ja 54 segapaari. Sündisid ka ühed nelikud. Tallinnas registreeriti 3609 sündi, Harjumaal 1602, Hiiumaal 62, Ida-Virumaal 685, Jõgevamaal 214, Järvamaal 275, Läänemaal 161, Lääne-Virumaal 424, Põlvamaal 190, Pärnumaal 668, Raplamaal 248, Saaremaal 286, Tartumaal 1517, Valgamaal 176, Viljandimaal 365 ja Võrumaal 239 lapse sünd.
Eelmisel aastal olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia, Mia, Eva, Olivia, Emily, Lenna, Emma, Amelia, Emilia ja Saara. Poistele pandi enim nimeks Mark, Hugo, Robin, Miron, Oliver, Sebastian, Rasmus, David, Martin ja Jasper.
2023. aastal sõlmiti 5822 abielu, neist 303 vaimulike poolt. Lahutati 2523 abielu. Uus nimi anti 2219 isikule. Neist eesnimi 521, perekonnanimi 1464 ning ees- ja perekonnanimi 234 inimesele.
Eelmisel aastal registreeriti 15 832 surma.
Statistikaameti andmetel siiski Eesti rahvaarv kasvas 2,6% võrreldes 2022. aastaga tänu sisserändele. 12. jaanuari seisuga elas Eestis 1 365 884 inimest.
Eestis sünnib jätkuvalt vähe lapsi (1)
Eestlased Eestis | 12 Jan 2024 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Justkui üllatus, et eestlaste sündivus on langenud 12 000 lapse ehk täpselt poole võrra!
Juba kolmkümmend viis aastat tagasi hakkasid mõistust omavad ja ohutundlikud inimesed helistama häirekelli ning nõudma juhtijatelt, et iseseisvust taastava riigi peamine teematõstatus olgu demograafia! Nüüd, mil kogu rahvus on suundumas igaviku teele ei saada ikka veel aru, et trallitamine ja pidu katku ajal tuleks lõpetada ning pöörata pilgud PEREKONNA poole!
Rahvuslikust järekasvust 40 protsenti kindlustavad ka veel praegu lasterikkad pered - kas see otsustajatele mitte midagi ei ütle? DEMOGRAAFILINE VETSUPOTT - sellisena nägi eesti rahvuse
tulevkku ette väliseestlane Rein Taagepera.Käimasoleva väljasuremise protsessi kujundlik kirjeldus võib ehk õigegi olla aga kas sellise retoorika saatel
ärkavad armastus ja isamaalised tunded? Kas lennatakse ikka veel mesipuu poole...? Või on suund juba vastupidine?
Hõimurahvas soomlased matsid kommunistliku kallaletungi käigus 20 000 noort meest, kaotasid riigi territooriumist kolmandiku, maksid okupandile hiiglaslikke "sõjavõlgu" ent tõstsid aastakümnete jooksul soomlaste rahvaarvu kahekordseks, 5,5 miljoni piirile!
Eestlastel, targal rahval, on ka saavutusi - nemad ehitasid üles ki1plaste keskuse. Palju õnne!
Juba kolmkümmend viis aastat tagasi hakkasid mõistust omavad ja ohutundlikud inimesed helistama häirekelli ning nõudma juhtijatelt, et iseseisvust taastava riigi peamine teematõstatus olgu demograafia! Nüüd, mil kogu rahvus on suundumas igaviku teele ei saada ikka veel aru, et trallitamine ja pidu katku ajal tuleks lõpetada ning pöörata pilgud PEREKONNA poole!
Rahvuslikust järekasvust 40 protsenti kindlustavad ka veel praegu lasterikkad pered - kas see otsustajatele mitte midagi ei ütle? DEMOGRAAFILINE VETSUPOTT - sellisena nägi eesti rahvuse
tulevkku ette väliseestlane Rein Taagepera.Käimasoleva väljasuremise protsessi kujundlik kirjeldus võib ehk õigegi olla aga kas sellise retoorika saatel
ärkavad armastus ja isamaalised tunded? Kas lennatakse ikka veel mesipuu poole...? Või on suund juba vastupidine?
Hõimurahvas soomlased matsid kommunistliku kallaletungi käigus 20 000 noort meest, kaotasid riigi territooriumist kolmandiku, maksid okupandile hiiglaslikke "sõjavõlgu" ent tõstsid aastakümnete jooksul soomlaste rahvaarvu kahekordseks, 5,5 miljoni piirile!
Eestlastel, targal rahval, on ka saavutusi - nemad ehitasid üles ki1plaste keskuse. Palju õnne!
Eestlased Eestis
TRENDING
