Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus tähistab traditsiooniliselt Soome iseseisvuspäeva kontsert-aktusega ja langenud relvavendade mälestamisega kalmistul. Seekordne, Soome Vabariigi 92. iseseisvuspäeva tähistamine toimus 5. detsembril Rahvusraamatukogu suures saalis.
Soome Vabariigi 92. iseseisvuspäeva kontsert-aktus Rahvusraamatukogu saalis.
Kohaletulnud soomepoisse, nende perekonnaliikmeid, Soome sõjaveterane ja sõpru tervitas Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse esimees prof. Uno Järvela. Peokõne pidas Soome admiral Juha Rannikko, kes rõhutas koostöövajadust Soome ja Eesti vahel, mis läbi aegade on vilja kandnud ja mille heaks näiteks on soomepoisid, kes võitlesid Jätkusõjas Soome vabaduse ja Eesti au eest. Eesti Kaitseväe poolse tervituse andis edasi mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede, järgnesid tervitused Soome Sõjaveteranide Liidu, Soome Eesti Seltside Liidu ja teiste organisatsioonide poolt. Soome suursaadik Jaakko Kalela andis üle Soome Valge Roosi Rüütelkonna ordenid soomepoiste liikumise toetajatele, seejärel jagati veteranidepoolseid aumärke ja tänukirju.
Järgnes kontsert, kus esinesid Touko Kekki viiulil, Pekka Pentikäinen ja Reino Bäckström akordionidel, solistid Tuija Saura ja Vieno Kekkonenen ning ooperilaulja Petri Bäckström. Ühiselt lauldi Soome hümni ja Endel Stafenau „Teid me tervitame, kodumaa metsad“, millest on kujunenud soomepoiste hümn. Seejärel sõideti ühiselt bussidega Metsakalmistule soomepoiste kanglas- ja veteranimatmispaigale, kus süüdati küünlad relvavendade haudadel ja asetati pärjad mälestusmärgi juurde.
Peep Pillak
Fotol Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse esimees prof. Uno Järvela.
Soomepoiste pärg relvavendadele Metsakalmistul.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ingerlane07 Dec 2009 01:45
Talvesõjale ja sellele järgnenud Jätkusõjale andsid hinnangu inglased 1941. aasta 22. septembril, kui esitasid Soomele nõude lõpetada sõjategevus Nõukogude Liidu vastu ja taanduda 1940. aasta Talvesõjaga kehtestatud piiridesse, vastasel juhul lubati alustada sõjategevust Soome vastu. On sümboolne, et just 1941. aasta 5. detsembril kuulutas Inglismaa Soomele sõja ja 7. detsembril tegid seda omakorda Uus - Meremaa ja Kanada! 8. detsembril kuulutas Soomele sõja Austraalia. Kui Soome sõlmis 1944. aasta 19. septembril Moskvas vaherahu Nõukogude Liidu ja Inglismaaga, siis taandus ta ikkagi 1940. aasta Talvesõjaga määratud piiridesse, vahetas sõjas poolt ja peagi osales Soome merevägi koos Eesti Laskurkorpusega lahingutes Saaremaa pärast. Kui varem andis Soome eestlasi välja Gestapole, siis nüüd alustati koostööd NKVDga ja oli vaid aja küsimus, mil endised Erna grupi liikmed Talgre, Hellat, Jõgi ja Rüütmann kinni võetakse. Hellati vana Abwehri raadiojaama kasutas ka Tiefi valitsus. Lõplikult võeti Soomelt Karjala 1947. aasta Pariisi rahukonverentsi otsusega, mis on rahvusvahelise õiguse akt. Soome finlandiseerus ja see oli Soomele majanduslikult kasulik.