Rakverest selle aasta suvel eemaldatud punamonument
"Tänaseni on puudunud üldine regulatsioon, mis selliseid monumente keelaks avalikus ruumis, nende püstitamist, eksponeerimist ja mis reguleeriks ka nende eemaldamist. Me teame, mis toimus tankiga Narvas ja teiste monumentidega Narva piirkonnas. Neid mindi eemaldama hoopis avaliku korra aspektist," ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Kas sümbol on vaenulik ja kuulub eemaldamisele, otsustab kohalik omavalitsus. Kui omavalitsus hätta jääb, on riigil õigus sekkuda.
"Me oleme rääkinud ka sellest, et meil on nõukogudeaegseid maju, ehitisi, kus on kas mingid viisnurgad peal või midagi sellist. Selle eelnõu mõte ei ole selles, et nüüd tuleb igalt poolt viisnurgad maha kraapida, aga mõte on ikkagi see, et see on monumendilaadne asi, mis ülistab okupatsioonirežiimi. Ja kui nüüd omavalitsus kokkuleppele ei jõua, millised need rajatised on, mis tuleks avalikust ruumist eemaldada, siis on võimalik valitsuskomisjonil sekkuda ja anda hinnang, kas see konkreetne objekt tuleks eemaldada või mitte. Kui komisjon on otsustanud, siis on eelnõu kohaselt justiitsministeeriumil õigus sekkuda ja ise see mälestusmärk või rajatis eemaldada," rääkis Danilson-Järg.
Erand on tehtud muuseumi valduses olevale varale, kuid kultuuriministeerium teeb ettepaneku välistada ka kultuurimälestiseks tunnistatud ja muinsuskaitsealal asuvad objektid. Vastasel juhul tekib vastuolu muinsuskaitseseadusega ja ajaloolise mälu hävitamisega, ütles ministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevats.
Kultuurimälestis on objekt, millel on ajalooline väärtus või mis on ühe ajalooperioodi näide. Näiteks Estonia teater Tallinnas taastati pärast teist maailmasõda. Sellest ajast, aastast 1947 on saalis Evald Okase laemaal, mis kõneleb teatri taastamise loo ja on osa tervikust. Selle näite najal on eelnõu laialivalguv, ütles Kaevats.
"Seal on kirjutatud, et genotsiidi ja okupatsiooniga seostuvad sümbolid. Me oleme ju väga päri sellega, et ei peaks meil olema putinismi toetavaid plakateid või Z-tähte seina peal. Aga palju küsitavamaks muutub see Estonia teatri näite puhul, kus on suur, tõesti sotsrealistlik maal laes. Kas on seda mõistlik hoogtöö korras juba seaduse järgi kustutada, sest niipea kui see muutub, on Estonia teatri lagi seadusevastane, et kas seda on mõtet nii kiiresti kustutada. Sellised asjad vajavad laiemat ja professionaalsemat läbimõtemist," rääkis Kaevats.
Ka näiteks kalmistu on avalik koht, kuid hauatähistel võib leiduda nii-öelda keelatud või nõukogudeaegseid sümboleid. Neid on ka paljude hoonete fassaadidel, näiteks Tallinnas Tartu maanteel ja Koplis asuvad stalinistlikud hooned, kino Sõprus, Vene kultuurikeskus. Nende kerkides tõmmati maha ju kodanliku Eesti sümbolid, märkis Kaevats, kes leiab, et me ei peaks samamoodi käituma.