Äsja Euroopa ühe sügavaima languse läbi teinud Eesti majandus pole sugugi veel taastunud, kuid hinnad tõusevad meil juba üle kahe korra kiiremini kui euroalas.
Tarbijahinnad tõusid juunis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3,5 protsenti ning maiga võrreldes 0,4 protsenti. Euroalas oli aastane tõus 1,4 protsenti, kogu ELi andmeid pole veel avaldatud.
Aastases võrdluses mõjutas tarbijahinnaindeksit statistikaameti teatel enim elektri, soojusenergia ja kütte 12-protsendine ning mootorikütuse 18-protsendine hinnatõus.
«Aastasest hinnatõusust tulenes tõenäoliselt 2–2,5 protsenti maksutõusudest,» ütles Swedbanki analüütik Maris Lauri. «Teine oluline tegur oli energiahindade tõus maailmaturul.»
Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik inflatsiooni põhjusi lahates maksutõuse ei maininud. Ta märkis, et aastasesse inflatsiooni panustas tervelt 1,5–2 protsendiga mootorikütuste hinnatõus. Kuni 0,5 protsenti lisas hinnatõusule köögiviljade kallinemine pika ja külma talve tõttu.
Karm talv ja maailmaturuhinnad mõjutasid kogu Euroopat, kuid seal oli aastane hinnatõus vähemalt maikuus mitmes valdkonnas Eestist nii palju väiksem, et erinevust ei saa seletada vaid siinsete maksutõusudega.
Lauri sõnul on probleem ka selles, et Eesti väiksusest tulenevalt ei toimi siin paljudes valdkondades konkurents tõhusalt, sest müüjaid on vähe. «Tuleb luua regulatsioonid, mis välistaks väga suure kontsentratsiooni ja ergutaks mingitel turgudel pakkujaid juurde tulema,» arvas ta. Välistada tuleks Lauri sõnul ka vaikivad kokkulepped pakkujate vahel.
Rahandusministeerium aga selliste meetmete järele vajadust ei näe. «Riik peab silma peal hoidma tegevusaladel, kus loomulik monopol. Kui teistes harudes tõstavad tegutsevad ettevõtted hinna liiga kõrgele ja teenivad suuri kasumeid, toob see turule uusi üritajaid, kes hinnataseme alla viivad,» oli Säälik veendunud.
Lauri sõnul peaks aga riik kindlasti midagi hinnatõusu ohjeldamiseks ette võtma, sest «3,5-protsendine inflatsioon on praeguses majandusseisus ohtlikult kõrge». Lauri sõnul oleks praegu normaalne inflatsiooni tase kindlasti alla kahe protsendi.
Hinnatõusu kartes säästavad inimesed üha enam ega hakka rohkem ostma, mille tõttu ettevõtetel pole mõtet rohkem toota, töötus ei vähene ja majandus kosub viletsalt, märkis Lauri. Nii on hinnatõus pikemas perspektiivis halb ka pakkujatele endile.
Paraku mõtleb enamik neist lühiajaliselt. «1990. aastate algul nähtud «ratsa rikkaks»-mentaliteet on mingil põhjusel jälle vohama hakanud,» tõdes Lauri.
Ettevõtjaid on aga pahatihti raske niigi kaugele saada, et nad hindade tõstmist tunnistaks, rääkimata suhtumise muutumisest.
Nii kinnitasid suuremad mobiilsideoperaatorid nagu ühest suust, et pole hindu tõstnud, kuigi statistika näitab, et juunikuu inflatsiooni võrreldes maiga panustas kõige rohkem mobiilsidehindade 15-protsendine tõus.
Tarbijahinnad
Tarbijahindade tõus Eestis ja Euroopa Liidus maikuus võrreldes mullu sama ajaga.
Eesti EL
• Mootorikütused 29% 19%
• Soojusenergia 13% -5%
• Köögiviljad 15% 1%
• Piim, juust ja munad 7% -1%
• Kala ja mereannid 5% 2%
• Kohv, tee ja kakao 6% 2%
• Riided ja jalatsid 2,5% 0%
• Pakettreisid 5% 0%
• Finantsteenused 3% -1%
• Üldine tarbijahindade 3% 2%
tõus
Allikas: Eurostat
Eestis tõusid hinnad üle kahe korra rohkem kui mujal Euroopas PM
Kuumad uudised | 08 Jul 2010 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
