Ajal, kui otsitakse meeleheitlikult ravivõimalusi kogu maailma seisma pannud Covid19 viirusele ning nii Hiinas kui Ameerika Ühendriikides võetakse kasutusele ka eksperimentaalsed raviviisid, võtab Eestis võimust (ajakirjandus)tsensuur.

Teame kõik, kuidas otsitakse erinevaid ravimeetodeid, püütakse turgutada raskeid haigeid, piirata viiruse levikut ja lisaks hoida riikide majandusi kokkukukkumast.
See on enneolematult raske ülesanne, kus me peame olema KOOS, kus kõige tähtsam on koostöö erinevate valdkondade spetsialistide, tavakodanike, meedia, poliitikute vahel. Ainult koostöös saab leida parimaid lahendusi, kus igaüks paneb õla alla meid tabanud pandeemia leevendamisel.
Sellest ajendatuna püüdsime meiegi – teadlane, jätkusuutliku majanduse uurija Rea Raus, PhD, ja ajakirjanik, Vaba Eesti Sõna peatoimetaja Kärt Ulman – oma tuttavate ajakirjanike ning teadlastega arutada, kust leida lahendusi.

Jõudsime kontaktide kaudu Hiinasse ning meil õnnestus teha videointervjuu Columbia’s, SC, kliinikut omava, kuid praegu Shanghais kriisi epitsentris töötava arsti ja teadlasega Richard Cheng M.D., Ph. D., kes on edukalt ravinud Covid19 patsiente ülisuurte C-vitamiini doosidega, mida süstitakse otse veeni.
Meie artikkel Dr Chengi unikaalsetest kogemustest koroonapatsientide ravis (koos teadusuuringute linkidega) – ta pakkus võimalust koos rahvusvahelise kolleegide paneeliga nõustada videosilla kaudu ka Eesti valitsuse kriisikomisjoni – sai Maalehe veebis üleval olla vaid pool tundi, kogudes selle aja jooksul 20 000 vaatamist. Siis võeti artikkel maha. Ja põhjust otsime siiani.

Kellele on kasulik varjata teadmist, kuidas odava ja kõrvalmõjudeta vitamiini abil parandada või isegi tervendada raskes seisus Covid19 patsiente? Miks võetakse maha artikkel, mis annab paanikas inimestele rahu tagasi, sest laastavale viirusele on ravi olemas?
Ühendriikide president Donald Trump andis isiklikult käsu FDA’le lõdvendada piiranguid, et saaks erandkorras kasutusele võtta malaariaravimi hydroxychloroquine’i Covid19 ravis, sest see töötas ja inimesed paranesid.

Eestis samal ajal võetakse kibekiiresti maha artikkel C-vitamiiniga ravimisest. Tragikoomiliseks teeb olukorra see, et veenisisest C vitamiini kasutatakse niigi Eesti haiglates. Seda on alati kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi, muuhulgas kasutatakse seda ka edukalt praegu New Yorgi haiglates Covid19 patsientide ravis. Korduvalt on rõhutatud, et C-vitamiin ei ole ohtlik.

Aga me ei või sellest teadusartiklite valguses rääkidagi. Milles on asi? Kust tulevad ajalehtede peatoimetajatele käsud võtta maha artikleid, mis tuginevad uusimatele teadusuuringutele (ainuüksi PubMed teadusportaalis https://pubmed.ncbi.nlm.nih.go... on üle 50 000 artikli C-vitamiinist), millega paraku pole kursis Eesti meedias esinevad perearstid.

Tänases kriisis peame saama otsida lahendusvõimalusi tõenduspõhiselt, koostöös teadlastega siin ja sealpool piiri. Me ei tule kunagi ühestki kriisist hästi välja, kui lämmatatakse tõde, vassitakse ja valetatakse, et varjata oma ebakompetentsust ning lähtutakse kõikidest muudest huvidest kui sellest, mille meie valitsus on seadnud prioriteediks. Meie inimeste tervisest.

On kuritegelik varjata tõde, mis võib päästa elusid.
Kõnekas, et artikkel avaldatakse nüüd ajalehes VABA EESTI SÕNA.

Kärt Ulman
Rea Raus

Märkmed: