BNS
Välistudengid Liis Treimann
Eestisse asus 2015. aastal elama üle 8000 välismaalase, kellest rahvusvahelise kaitse saajaid oli alla ühe protsendi, ütles siseminister Hanno Pevkur.
http://www.postimees.ee/v2/391...
«Rõhuva enamuse nendest [saabunud välismaalastest] moodustavad Eestisse tööle, õppima või oma perekonnaliikmete juurde elama asuvad välismaalased nii Euroopa Liidu riikidest, keda eelmisel aastal oli 3176, kui ka kolmandatest riikidest, keda eelmisel aastal oli kokku 4928,» rääkis Pevkur esmaspäeval riigikogu infotunnis arupärimisele vastates.
Postimees
Nii sündis koostööprotokoll Ühtse Venemaaga ehk leping, mis tõi Keskerakonnale Vene hääled
Savisaarlased suunavad võimukõnelusi nelikliidu poole
Juhtkiri: Jüri Ratas, aeg on Eesti huvid esikohale seada
«Ja kui me võtame nüüd kitsamalt, siis rahvusvahelise kaitse saajaid sellest suurusjärgus 8000 inimesest [täpsemalt 8104 inimeset - BNS], kes eelmisel aastal Eestisse tulid kas siis Euroopa Liidust või väljastpoolt Euroopa Liitu, oli eelmisel aastal vaid üks protsent ehk 78 inimest,» lisas siseminister Pevkur.
Eelmisel aastal esitas Eestile taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks 226 inimest, ütles siseministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Kõige rohkem oli rahvusvahelise kaitse saajate hulgas ukrainlasi, neile järgnesid Sudaani kodanikud.
Tänavu märtsist on Eestisse saabunud Euroopa Liidu rändekava alusel 68 pagulast. Kokku on Eesti tänavu kaitse andnud 144 inimesele.
Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba.
Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba.
Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või ka konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise tõttu, mis on põhjustatud rahvusvahelisest või riigisisesest relvakonfliktist. Täiendava kaitse saajale antakse Eestis üheaastane elamisluba.
