Henrik Roonemaa, juhataja asetäitja
Eesti ja kogu euroliidu julgeolekule on suuremaid ohte enamiku poliitikute ja spetsialistide vaateväljast kõrvale jäänud HI-viiruse ja tuberkuloosiepideemia oht Venemaalt, millest saab piirkonna jaoks ülioluline küsimus.
Epideemiaprobleemi tõstatas eilsel Euroopa Liidu naabruspoliitika alasel konverentsil Tartusse elama asunud endine USA valitsuse nõunik, Vene ja Balti küsimuste ekspert Paul Goble. Ta viitas, et ekspertide andmeil on ligi kaks protsenti Venemaa elanikest nakatunud HI-viirusesse ning lähema viie-kuue aasta jooksul jõuab see vähemalt piirialadel, nagu näiteks Pihkvas, viie-kuue protsendini.
ÜRO aidsivastase agentuuri UNAIDS andmetel on nii Eestis kui Venemaal nakatunuid 1,1 protsenti elanikkonnast. Registreeritud viirusekandjate ja nakatunute tegeliku arvu vahe ulatub ka Eestis ekspertide hinnangul tuhandetesse, tõdes sotsiaalministeeriumi abiminister Külvar Mand.
Aastate jooksul on Eestis HI-viirust diagnoositud 4312 inimesel, ent erinevad eksperdid on pakkunud, et neid võib olla kuni 13 000. Seetõttu ei riskinud Mand Goble’i pakutud numbreid ei kinnitada ega ümber lükata.
Viisare�iim abiks
Mandi sõnul aitab HI-viiruse levimist Venemaalt Euroopasse mõningal määral pidurdada riikidevaheline viisarežiim. Piirivalveameti andmetel ületas möödunud aastal Eesti-Vene piiri üle 3,6 miljoni inimese. «Risk väheneb ka siis, kui suudame hoida kontrolli all narko- ja inimkaubanduse levikut Venemaalt Läände,» ütles Mand.
Samamoodi kasvab antibiootikumidele resistentsesse tuberkuloosi nakatunute hulk. Goble tõi näiteks tuberkuloosijuhtumid Venemaal, mis on viimase aastaga kasvanud 120 000-lt 250 000-le.
Tervisekaitseinspektsiooni andmeil on Eestis tuberkuloosi nakatumine aasta-aastalt siiski vähenenud. Oktoobri seisuga on registreeritud 310 haigusjuhtu.
«Kui nakatunute hulk ühiskonnas jõuab umbes 2 protsendini ja on suur võimalus, et sidemete tõttu Venemaa, Ukraina ja Valgevenega saabub see aeg kiiresti, kaotavad valitsus ja ühiskond võime seda epideemiat kontrollida, sest olgem ausad, Eestil pole raha, et sellise hulga nakatunutega tegeleda,» rääkis Goble.
Tervise Arengu Instituudi direktor Maarike Harro kartis, et riigil tekib tõsiseid raskusi juba enne kriitilise kahe protsendi piirini jõudmist, sest mõne aasta pärast, kui haigestuvad praegused viirusekandjad, tõuseb raviks vajaminev summa praeguse ligikaudu kümne miljoni asemel 200 miljoni kroonini aastas.
«Haigused on minu arvates Eestile palju tõsisem julgeolekuoht kui asjad, millest tavaliselt räägitakse,» lausus Goble. «Kui Balti riikides tekib väga palju tuberkuloosi ja HI-viirust, siis ma kardan, et paljud inimesed Euroopas hakkavad Balti riike probleemiks pidama ning kohtlema neid kui rindejoont, mitte kui piiriala.»
Goble’i sõnul pole epideemia leviku ärahoidmiseks häid lahendusi, kuid samas ei ole inimesed Eestis sellest eriti teadlikudki. «Praegu ei tegele sellega keegi ja loodetakse, et haigused jäävadki Venemaale,» rääkis ta.
Goble pakkus üheks lahenduseks välja kulutada osa NATO nõuete tõttu julgeolekule minevast sisemajanduse kogutoodangu kahest protsendist tervishoiule. «NATOs ei saadaks sellest esialgu ilmselt aru, aga neile tuleb seda selgitada,» lausus ta.
Uue aasta riigieelarvest on ennetustööks Mandi sõnul kavas läbi aegade suurim summa – 27 miljonit krooni, millele lisandub Globale Funde’i 125 miljoni krooni suurune abi 2008. aastani.
Harro sõnul on novembri seisuga registreeritud sadakond viirusejuhtu vähem kui mullu samal ajal. «Global Funde’i raha tegelikku mõju ennetustööle saab hinnata järgmisel aastal,» lootis Harro.