Euroopa Komisjoni ja Euroopa Fondi möödunud nädalal avaldatud raportist selgub, et Euroopa Liidu uusi liikmesriike, teiste hulgas ka Eestit, hakkab pärast liidu laienemist kimbutama ajude äravool. Raportist selgub, et 6,3 protsenti eestlastest soovib teistesse liikmesriikidesse elama, tööle ja õppima minna.
Soov minna teise liikmesriiki elama või tööle
(% elanikkonnast)
Rumeenia, Bulgaaria 10
Türgi 8,3
Poola, Baltimaad 6,3
Küpros, Malta, Sloveenia 3,6
Allikas: Euroopa Komisjon
Raporti koostajate väitel on ajude äravoolu puhul ohtlik äsja kodumaal hariduse omandanute soov mujal teenima hakata. Koguni kümnendik uute liikmesriikide noortest võib seda teha. Raport peab seda nähtust vanade liikmesriikide jaoks kasulikuks, uute puhul võib see aga majanduskasvu pidurdama hakata.
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Piret Lillevälja hinnangul on uuringud ja ka kogemused Iirimaale ja Soome tööle minejatega näidanud, et eestlased otsivad välismaal eelkõige lühiajalist tööd, et saada uusi kogemusi ja veidi vaheldust.
“Pärast paari kuud tööd pöörduvad inimesed enamasti tagasi,” ütles ta. 6,3 protsendist välismaale soovijaist moodustavad tema hinnangul ilmselt enamiku tööotsijad, kes hiljem uute kogemustega tagasi tulevad.
“Võrdluseks võib tuua siin Saksamaade ühinemise, kui idasakslased said Lääne-Saksamaale tööle minna. See on olnud kõige mugavam n-ö välismaale tööle minek – sama kultuurikontekst, sama keel jne, kuid ometigi, 10 aasta jooksul kasutas seda võimalust vaid veidi üle 7 protsendi töötajatest,” ütles ta.
Ka pärast kooli lõpetamist välismaale suundujatest pöördub Lillevälja sõnul osa tagasi. “Riskiks on loomulikult noored inimesed, keda siin miski otseselt ei seo. Samas saab tulevikus selline mõneks ajaks välismaale tööle või õppima minemine inimese tööelu lahutamatuks osaks,” ütles ta. Ajutine töötamine või õppimine välismaal on tema sõnul tööalaste kogemuste, oskuste ja sotsiaalsete suhete omandamisel väga kasulik.
Suurim soov välismaale minna on liidu kandidaatriikidest Rumeenias, Bulgaarias ja Türgis. Poolas ja Baltimaades on huvi võrreldav, Sloveenias on huvi kõige väiksem – seal soovib ainult 3,6 protsenti inimestest teistesse liikmesriikidesse pikemaks ajaks minna.