2024. aastal toodeti Eestis 76 500 tonni liha, mis on 1% rohkem kui aasta varem. Keskmiselt toodeti aastas 56 kg liha inimese kohta. Koos imporditud lihaga söödi aasta jooksul kokku 78 kg liha inimese kohta. Elanike tarbitud lihast toodeti 2024. aastal Eestis 71%.
Põllumajandusloomadest peeti eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 232 400 veist, 283 600 siga, 49 300 lammast ja kitse ning 2,4 miljonit kodulindu. Veiste arv vähenes aegade madalaimale tasemele.
Statistikaameti juhtivanalüütik Ege Kirs tõi välja, et 2024. aastal toodeti Eestis liha rohkem just seetõttu, et sealihatoodang suurenes 6%. „Samas aga linnulihatoodang vähenes 3% ja veiselihatoodang 5%. Lamba- ja kitseliha toodeti Eestis jätkuvalt väga vähe – 400 tonni. Sealiha toodeti 42 100 tonni, linnuliha 22 200 tonni ja veiseliha 11 800 tonni,“ täiendas Kirs.
Ainult liha ja erinevates toodetes sisalduva liha sissevedu oluliselt võrreldes 2023. aastaga muutunud ei ole. Liha imporditi möödunud aastal Eestisse 75 500 tonni ja eksporditi 44 300 tonni.
Toodangu ja ekspordi ning impordi andmete põhjal arvestatuna söödi Eestis 2024. aastal kokku 107 600 tonni liha. Kõige enam tarbitakse Eestis sealiha – 42,4 kg inimese kohta aastas. Linnuliha söödi 2024. aastal 27,6 kilogrammi inimese kohta, veiseliha 7,9 kg ning lamba- ja kitseliha tarbimine oli alla 0,5 kg inimese kohta aastas. Liha tarbimine on suurenenud enamikel lihaliikidel, neist kõige enam sealihal – 13%.
Jagades toodangu tarbimisega, võib ligikaudselt arvutada lihaga isevarustatuse. Eelmisel aastal toodeti Eestis 71% siin tarbitud lihast. Sealihaga isevarustatus oli 72%, linnulihaga 58%, veiselihaga 109% ning lamba- ja kitselihaga 80%.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
