Tõenäoliselt mõjutas küsitluste tulemusi Johannes Paulus II surm. Siiski on see valdavalt protestantliku Eesti jaoks huvitav tulemus.
Nüüd on juba teada ka uus paavst. See on Saksa kardinal Joseph Ratzinger, kes võttis endale paavstinimeks Benedictus XVI.
Silmapaistev isiksus
Paavstil on ametikohast tulenev kõrge positsioon ja talle osutatakse niisugust austust, mida ühelegi protestantlikule kirikupeale kunagi ei omistata. Johannes Paulus II puhul ei maksa siiski arvata, nagu oleks just amet temast erilise inimese teinud. Ta oli suur isiksus, kes just seetõttu valitigi paavstiks.
Eestlastel on põhjust lahkunud paavsti hea sõnaga meenutada, sest tal oli ilmselt oma osa Eesti vabanemisel. Kuigi kommunistliku süsteemi kokkuvarisemist ei saa lugeda ühe mehe teeneks, oli Johannes Paulus II nende hulgas, keda nimetamata jätta ei tohiks.
Johannes Paulus II tegi 104 välisvisiiti, külastades 129 maad. Ta kohtus ja kõneles 1590 riigi- ja valitsusjuhiga. Kuna paljud neist visiitidest olid probleemsetesse paikadesse, on teda nimetatud sillaehitajaks.
Seejuures jäi Johannes Paulus II ja tema juhitav kirik truuks oma vaadetele. Euroopa ja Ameerika rahvastele surutakse peale mõtteviisi, mis käsib soodustada võõrast ja vähemust ning seda oma rahva arusaamade hülgamise hinnaga. Johannes Paulus II sellele liimile ei läinud.
Väike Eesti on paljude võõraste tuulte mõjuväljas. Võib-olla tulekski Johannes Paulus II-lt õppida seda, kuidas mõjutada maailma ja kohelda teisitimõtlejaid ning ometi jääda iseendaks.
Konservatiivsus ei meeldi
Loomulikult ei olnud kõik lahkunud paavsti kindlameelsusega rahul. Juba käibki nurin, et uus paavst jagab tema vaateid.
Kui mõnesid Johannes Paulus II ja katoliku kiriku traditsioonilisi seisukohti peab ka osa selle kiriku liikmeid vananenuteks, nagu näiteks vaimulike abielutuse nõue, siis teine osa paavsti jäikasid seisukohti olid otseselt Piiblist pärit. Ei saa olla tõeline kristlik juht ja heaks kiita näiteks homoabielusid. Arvatavasti jätkab uus paavst sellistes küsimustes lahkunu kindlat joont.
Oodatakse uusi arenguid
Uus paavst Benedictus XVI on 78-aastane. Sellepärast on arvatud, et tema valitsemisaeg ei jää pikaks. Samas ajalugu ja kaasaeg tunnevad teisigi vanu mehi tipp-poliitikas. Näiteks Saksamaa kunagine kantsler Konrad Adenauer astus ametisse 73-aastaselt ja jäi võimule tervelt 14 aastaks.
Eakatele inimestele on harjumuspärasest kinnihoidmine loomulik. Siiski tahab iga valitseja midagi korda saata. Vaevalt soovib Benedictus XVI ajalukku minna ainult eelmise paavsti joone jätkajana. Telepildis jätab ta jõuliselt tegutseva inimese mulje. Tippjuhina kõige eest vastutades ei ole inimene sageli selline, nagu ta alluvana oli. Nii tuleb oodata, mida teeb Benedictus XVI ja mitte heietada kardinal Joseph Ratzingeri tegudest.
Katoliiklus ja Eesti
Eestis on katoliiklasi umbes kuus tuhat. Valdavalt on tegemist mitte-eestlastega, kuid mõned eestlastest katoliiklased on hästi tuntud. Nimetama peaks preester Vello Salo ja vabadusvõitleja Lagle Pareki nimesid.
Üle kümne aasta tagasi käis Johannes Paulus II Tallinnas. Tema sõnavõtte meenutab Vello Salo käesoleval nädalal Eesti Raadio hommikupalvustes. Loomulikult tahab Eesti ka uue paavstiga häid suhteid.
President Arnold Rüütel saatis Benedictus XVI paavstiks valimise puhul õnnitluse. Muuhulgas avaldas ta lootust, et uue paavsti tegevus annab uue impulsi turvalisuse ja rahu tagamisele kogu maailmas, tal õnnestub kaasa aidata inimestevahelisele mõistmisele ja stabiilsuse tugevdamisele ning et tal on suured võimalused vaimsete väärtuste ja sotsiaalse õigluse edendamiseks kogu maailmas.