Toimetaja: Ott Heinapuu EPLO
Viis Euroopa Liidu riiki kuuluvad kõige vähem usklike maade hulka, neist kõige vähem tähtsustavad usu rolli oma elus eestlased.
Ainult 14 protsenti Eestis küsitletuid pidas Gallupi sel nädalal avaldatud küsitluse järgi religiooni oluliseks osaks oma igapäevaelust, näitaja on kõige madalam Euroopa Liidus, kirjutas EUobserver.com.
Eestile järgnevad religiooni ebaolulisuse edetabelis Rootsi, Taani ja Norra, kus vastavalt 17, 18 ja 20 protsenti küsitletutest vastas jaatavalt küsimusele: "Kas peate religiooni oma igapäevaelu oluliseks osaks?" Tšehhi jäi Euroopa riikidest 21 protsendiga viiendaks.
Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome ja kaks ülejäänud Baltimaad kuuluvad samuti riikide hulka, mille elanikest suurem osa ei pea usku oma igapäevaelus määravaks.
Seevastu katoliiklike maade Itaalia, Portugali ja Poola ning peamiselt õigeusu kirikuku mõjusfääri jäävate Rumeenia ja Kreeka elanikud kuuluvad Euroopa Liidu kõige usklikumate hulka.
Usk on tähtsam vaesemates maades
Mitte ükski Euroopa Liidu maa ei pääsenud siiski Gallupi maailma kõige religioossemate maade tippkümnesse, mille pani kinni olulise kristliku vähemusega islamimaa Egiptus. Seal vastasid kõik küsitletud, et usk on nende elus oluline. Egiptusele järgnevad edetabelis Bangladesh ja Sri Lanka 99 protsendiga.
Mitu Aafrika riiki, nende hulgas Kongo, Malawi ja Senegal, samuti Indoneesia ja Araabia Ühendemiraadid kuuluvad samuti maailma kõige usklikumate maade hulka.
Gallupi analüütikude Steve Crabtree ja Brett Pehlami sõnul võib küsitlusi tulemusi seletada osalt asjaoluga, et riigi rahvastiku usklikkuse tase on tugevasti seotud keskmise elatustasemega. Üldiselt arenenud maailma hulka peetud maades peab keskmiselt 38 protsenti religiooni oma elus oluliseks, samas kui kaheksa maad üheteistkümnest, kus vähemalt 98 protsenti rahvast arvas usku tähtsaks, on Aasia ning Saharast lõuna poole jääva Aafrika vaesemad maad.
USA: osa rahvast nagu Lähis-Idas, osa nagu Euroopas
Kaks kolmandikku Ameerika Ühendriikides küsitletud rahvast pidas usku oluliseks, kõige usklikum osariik oli Mississipi (85 protsenti) ning kõige ilmalikum idaranniku kirdeosa Uus-Inglismaa tilluke osariik Vermont (42 protsenti).
"On huvitav märkida, et usklikkuse mõttes katavad ameeriklased spektrit, mida võiks võrrelda ühelt poolt mõne Lähis-Ida muslimi enamusega riigiga või siis Lõuna-Aafrika hõimuühiskonnaga, kuid teiselt poolt hoopis mõne võrdlemisi ilmaliku Euroopa või Ida-Aasia riigiga," kirjutasid analüütikud.
Küsitlus hõlmas 143 maailma riiki, kusjuures keskmiselt kaheksa igast kümnest küsitletust arvas usku oma igapäevaelus oluliseks.
Eestlased jõudsid maailma ususalgajate esikümnesse EPLO (5)
Eesti kirikud | 11 Feb 2009 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
4.000 eestlasi Torontos, neist 40 kirikus. Heh, jälle võit kodumaa eestlaste üle... ja ilma vaenlaste ajupesemise abita!
Kuule, Lembitu, a"ra vo^ta rohkem peale, mine magama a"ra
Huvitav miks väliseestlane ei suhtu samamoodi usku nagu kodueestlane? Arvan et elu ongi paremini läinud sest et ei ole salganud Jumala suurust ja headust nende keskel. Kodumaal aga on lood teised. Korrumpeerunud riik, usuõpetus põlu all ja riik ning kirik võimalikult lahus üksteisest. Mida me veel räägime. Olukord on selgemast selgem neile kel on silmad ja kõrvad ....ja mõistus.
Eesti kirikud
TRENDING
