Eesti sotsiaaluuringu tulemustest selgub, et Eesti inimene on õnnelikum kui lätlane ja leedukas, aga kaugeltki mitte nii õnnelik kui soomlane või rootslane.
Statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo sõnul küsiti Eesti sotsiaaluuringus inimestelt, kui tihti on nad end viimase nelja nädala jooksul õnnelikuna tundnud.
„Selgub, et eurooplased üldiselt on õnnelik rahvas, sest kogu aeg või enamiku ajast tunneb end õnnelikuna lausa 64% vastanutest,“ selgitas Müürsoo. Seevastu neid, kes tunnevad ennast õnnelikuna harva või mitte kunagi, on vähem kui kümnendik (8,6%). „Mõnikord tunneb end õnnelikuna ligi neljandik (25,8%) eurooplastest,“ ütles analüütik.
Euroopa kõige õnnelikum rahvas on …
Selgub, et rohkem kui kolm neljandikku rahvastikust tunneb end õnnelikuna kogu aeg või enamiku ajast Belgias, Luksemburgis, Šveitsis ja Hollandis. „Balti riikide kõige õnnelikumad inimesed elavad Eestis – pool meie rahvastikust (50,1%) tunneb end õnnelikuna kogu aeg või enamiku ajast, ligi kolmandik (35,3%) mõnikord, harva ligikaudu kümnendik (11,3%) ja mitte kunagi 3,3%,“ ütles analüütik.
Euroopa sissetulekute ja elamistingimuste uuringut (European Survey on Income and Living Conditions) viiakse läbi kõigis Euroopa Liidu riikides. Eestis nimetatakse uuringut Eesti sotsiaaluuringuks, mille peamine avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Andmeid edastatakse ka Euroopa Komisjonile ja Eurostatile. Eesti sotsiaaluuringu 2022.a andmete kogumist kaasrahastas Euroopa Liit. Allikas: Eesti Statistikaamet
Müürsoo selgitas, et Leedu rahvastikust on õnnelikud kogu aeg või enamiku ajast 48,1%, mõnikord 32,3%, harva 9,2% ja mitte kunagi 2,5%. Sama võrdlus on ka Lätis elavate inimestega – kogu aeg või enamiku ajast on õnnelikud ligikaudu 36,8%, mõnikord on õnnelikud veidi rohkemad – 38,4%, harva 16,6% ja mitte kunagi 6,4%.
Soome ja Rootsi edestavad pika puuga
„Võrreldes põhjanaabrite Soome ja Rootsiga ei ole Eesti inimesed siiski nii õnnelikud. Soome rahvastikust tunneb end kogu aeg või enamiku ajast õnnelikuna lausa 74%, Rootsi rahvastikust 69,3%,“ ütles Müürsoo ja lisas, et mõnikord tunneb neist end õnnelikuna vastavalt 19,4% ja 23,8%, harva 5,4% ja 6,1% ning mitte kunagi vastavalt 0,8% ja 0,9%.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Oeh03 Jun 2024 09:21
Üks asi on teha küsitlusi, kus on niikuinii ainult teatud vastused - enamus küsitlusi on nii kallutatud, et need ei anna mitte mingisugust adekvaatset infot. Teine asi on vaadata riigis päriselt ringi. Me oleme jõudnud Eestis punkti, kus inimesed nt võtavad juba laenu jaanipäeva tähistamiseks: https://laenusoov.ee/laen-jaan... Kas see on õnnelik elu, kui inimesed ei tule ots-otsaga toime? Ja seejuures on Eestis elu varsti pea sama kallis, kui nö suurriikides, kus ka palgatase on parem. Enam ei jaksa midagi Eestis osta. See pole kuskilt otsast õnn.
Tv16 May 2024 05:51
Ma ei tea, kellele sellist jama vaja on kirjutada. NSVL-s ei kukkunud ùkski lennuk alla. Inimesed olid " ònnelikud". Soome pidi olema maailma ònnelikum riik!!!!!. Hallo. Ainult sisseràndajatele. Abiraha on suurem kui pension. Igal aaastal toimub Soomes ca 800 enesetappu... Paradiis sissetulnukatele. "Ònnelikum" riik? Nii Eesti elanikud Sudaani tasemel.
emr15 May 2024 23:02
Samalt ametnikult.
" Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13 komponendist, sealhulgas üüri- ja kommunaalkulude tasumist; kodu piisavalt soojana hoidmist; ettenägematuid kulutusi; üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist; nädalast puhkust kodust eemal; autot; kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist; kulunud riiete asendamist uutega; vähemalt kaht paari heas seisukorras ja kohalikus kliimas sobilikke välisjalanõusid; kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal; regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist; vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokkusaamist, et koos süüa-juua; vajadusel isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist."