Statistikaameti äsjaavaldatud andmete järgi asus eelmisel aastal Eestisse elama 16 209 ja siit lahkus 12 427 inimest. Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas oli kõige rohkem Eesti kodanikke, kuid esimest korda pärast 2016. aastat oli eestlaste rändesaldo negatiivne: riigist lahkus 6920, aga tagasi tuli 5900 Eesti kodanikku.

Mullu Eestist lahkunud 6920 Eesti kodaniku hulgast 3257 kohta pole teada, mis riiki nad läksid. Samuti pole teada, mis riigist naasid 1834 Eesti kodanikku.

Tihe reisimine Soome vahel
Kõige rohkem liiguti endiselt Eesti ja Soome vahel, ent üle kolme aasta on rändesaldo Soomega negatiivne, Eestist lahkus Soome rohkem inimesi, kui rändas sealt siia. Tartu ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professori Tiit Tammaru sõnul on Eesti ja Soome vaheline rändesaldo pigem nulli jõudnud, aga kohati erinevad ka Eesti ja Soome statistikaameti andmed.

Kui inimesed oma elukohamuutust ise ei registreeri, hindab statistikaamet nende asukohta elumärkide järgi teistest riiklikest registritest. Tammaru sõnul on niisugune määramine Eestis üsna ainulaadne. „Kui kellelgi kaob igasugune tegevus Eesti registrites, siis võib arvata, et inimene on Eestist lahkunud,” selgitas ta.

Kui palju eestlasi tegelikult välismaal elab, pole teada. Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel elab välismaal lausa iga viies eestlane. Tammaru sõnul on see hulk tegelikult märksa väiksem kui 20%, sest maailmasõdade ajal välismaale kolinutest on paljud juba surnud ja nende järeltulijad assimileerunud ega pea end enam eestlaseks. Tõele aitab varsti lähemale jõuda sel teemal Tartu ülikoolis valmiv bakalaureusetöö.

Suremusi rohkem kui sünde
Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2021 Eesti rahvaarv 1 330 068, 1179 võrra suurem kui mullu. Loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv mullu 2602 võrra, kuid positiivne rändesaldo suurendas seda 3782 võrra.

2020. aastal sündis Eestis 13 209 last, 890 võrra vähem kui 2019. aastal.

Mullu suri 15 811 inimest, 410 võrra rohkem kui 2019. aastal. Surmade arv tervikuna oli veidi suurem kui kümnel varasemal aastal, mil aastane surmade arv püsis 15 200 ja 15 800 vahel.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul on „loomulik iive praegusest madalam viimati 2005. aastal. Enne seda oli iive aga veelgi madalam, näiteks 1994. aastal vähenes rahvaarv selle tõttu üle 8000 võrra.” Maakondade lõikes viimastel aastatel püsinud trend kestab - iive oli positiivne Harjumaal ja Tartumaal, aga teistes maakondades negatiivne. „Selgelt eristus negatiivse iibe poolest Ida-Virumaa, kus on võrreldes teiste maakondadega sünnitusealiste naiste osakaal väiksem ja rahvastik vananev,” märkis Maasing.

Märkmed: