Priit Pullerits
Kerttu Kirjanen reporter
Toomas Kask Saatejuht
17. märts 2020, 0:01 3 min lugemist
Hulk lende on tühistatud ja eestlased üle ilma ei tea, kuidas kodumaale pääseda. FOTO: Filip Radwanski/ZUMAPRESS.com
https://leht.postimees.ee/6925...
Eesti parimaid harrastusmaratoonareid Kaia Lepik istus eile keskpäeval, vahetatavad kummikindad käes, Lissaboni lennujaamas, oodates edasilükatud lendu Frankfurti, ja tunnistas: «Nii abituna pole ma end veel tundnud.»
Kuula artiklit
Ta lendas poolteist nädalat tagasi Portugali, et seal soojas kliimas treenida, aga kui kuulis eelmise nädala lõpus soovitust võimalikult kiiresti kodumaale naasta, ostis kohe 150 euro eest pileti LOTi lennule Stockholmi, et sealtkaudu Eestisse jõuda. Ühtäkki tuli talle telefonitsi sõnum, et lend on tühistatud. Aga ei mingit infot, mida edasi teha. Vähemasti 30 katset pileti müünud bürooga Londonis ühendust saada ei andnud mingit tulemust.
Nii ei jäänud Lepikul üle muud kui osta laupäeval 150 euro eest uus pilet Frankfurdi kaudu Tallinna. Eilseks olid tema andmeil Portugalist Eestisse müüdavate lennupiletite hinnad kerkinud juba 600 euroni ning ümberistumiste tõttu veninud pakutavate lendude aeg 20–29 tunnini.
Vähemasti 30 katset pileti müünud bürooga Londonis ühendust saada ei andnud mingit tulemust.
Ka Eesti parim pikamaajooksja Tiidrek Nurme võttis üleskutset kodumaale naasta tõsiselt ning sai endale, abikaasale ja kahele lapsele tagasilennupiletid 620 euroga. «Peame oluliseks sellel kummalisel ajal perega koos olla ning kodumaal viibida,» sõnas ta.
Seevastu Treeningpartneri jooksugrupi ligi veerandsada liiget Portugalis plaanisid eile pärastlõunal koosolekul alles arutada, mida ette võtta. Nende treener Urmas Randma ütles küll laupäeval, et mõistlik oleks Eestisse tagasi pöörduda, kuid mitmed harjutajad avaldasid seepeale lootust, et ehk pole nii pöördelist sammu siiski põhjust astuda.
Esmaspäeva pärastlõunal tõdes Randma, et olukord muutub iga hetkega hullemaks ning tuleb kiirelt otsustada, kas tulla tagasi või jääda teadmata ajaks Portugali. Ta möönis, et kui hakata teisipäeval pileteid otsima, ei pruugi see tulemusi anda.
Kuna Portugalis harjutab praegu vähemalt 80–90 Eesti jooksjat, lootis Randma, et äkki õnnestub viimases hädas korraldada Eestist lend, mis viiks kõik lõksu jäänud inimesed tagasi Eestisse.
Kuid veebruari keskpaigast Küprosel treeniv Olga Andrejeva ei kavatse niipea koju Tallinna naasta. Tal on tagasilennupilet 1. aprilliks ning kui too lend peaks tühistatama, jääb ta enda kinnitusel rahulikult edasi Küprosele. «Mul on suurem hirm Eestisse tulla,» lausus ta. «Seal on külm ja päikest ei ole. Olen kuulnud, et inimesed lukustatakse seal koju, mis teeb murelikuks.»
«Mul on suurem hirm Eestisse tulla,» lausus ta. «Seal on külm ja päikest ei ole. Olen kuulnud, et inimesed lukustatakse seal koju, mis teeb murelikuks.»
Kunstnik Peeter Krosmann, kes viibib koos elukaaslase Miglė Kosinskaitėga Kreekale kuuluval päikeselisel Sámose saarel loome- ja puhkekeskuses, otsustas pingelisest teekonnast ise loobuda. «Tundus, et läbi Euroopa reisimine oleks niivõrd keeruline, et parem oleme siin. Meil ei ole vältimatuid kohustusi, mis sunniksid praegu tagasi tulema,» nentis ta. Ta lisas, et olukorra muudab keeruliseks ka mitmes riigis elamine ja töötamine. Nimelt on tema elukaaslane pärit Leedust ning ka Peeter ise elab Kaunases ja töötab ühtlasi Tartus. «Me ei ole abielus, mis tähendab seda, et mina ei saaks Leetu ja tema ei saaks Eestisse. Vähemalt oleme siin koos,» muigas kunstnik.
On ka neid, kes vaevu-vaevu koju pääsesid. Marika, kelle poeg läks 3. märtsil elukaaslasega Balile, rääkis, kuidas tagasitulek osutus väga keeruliseks. Noored jäid Varssavi lennujaama sulgemise ja lennu tühistamise tõttu Singapuri lõksu. «Ma soovitasin pojal minna lennujaama infoletti, et uurida piletivahetamise võimaluste kohta, kuid nad saadeti igalt poolt minema,» ütles Marika. Seepeale helistas ta välisministeeriumisse, kust aga vastati, et ollakse teadlikud, et Varssavi lennujaam on suletud, kuid rohkem nad aidata ei oska. Lõpuks sai ta noortele osta lennupiletid Dubaisse ja sealt edasi Helsingisse.
Kui vajad abi
Välisministeerium soovitab välismaal olevatel eestlastel konsulaarabi palvega pöörduda meili teel aadressil , kuna konsulaarabi telefoninumbri (53 019 999) koormus on väga suur. Kirjas tuleb kirjeldada oma probleemi ja edastada oma kontaktandmed.
